a. konventsioon osoonikihi kaitsest ja Montreali 1987. a. Protokolli osoonikihti lõhkuvatest ainetest Viini 1963. a. Konventsioon tsiviilvastutusest tuumakahjustuste eest (Riigi Teataja) Eesti jätkusuutlik areng Eestis lähtutakse jätkusuutliku arengu määratlemisel säästva arengu strateegia ,,Säästev Eesti 21" (SE21, 2005) neljast arengueesmärgist ja säästva arengu rakendusvaldkondadest. Eesti jätkusuutlikkuse kriteeriumiks on tasakaalustatud ja mõõdetav liikumine nelja omavahel seotud arengueesmärgi suunal: saavutada inimeste heaolu kasv ja suurendada sotsiaalset sidusust nii, et säiliks Eesti kultuuriruumi elujõud ja ökoloogiline tasakaal. Nende arengueesmärkide saavutamiseks ja ka saavutatu mõõtmiseks on Riigikantselei (kes koordineerib säästva arengu strateegia rakendamist Eestis) määratlenud Eesti jaoks olulised
Protsessori ja omavahelise sidepidamise osale saab liita muid mooduleid. Algselt oli tegemist militaarotstarbeks loodud tehnoloogiaga ümbruse seireks ja informatsiooni edastamiseks nn teralt-terale. Kõnealuse tehnoloogia peamiseks arengufookuseks on intelligentsete kaablivabade võrkude loomine ning funktsionaalne kasutamine. Arupuru funktsionaalsus on suur ning arupuru rakendamine intelligentsetes laosüsteemides võiks olla vaid üks rakendusvaldkondadest. Nüüdisaegsed arupuru rakendused on hästi kokkusobivad raadiosagedusliku tuvastamise tehnoloogia rakendustega. Taolisi RFID ja arupuru kombinatsioone kasutatakse tootmisprotsesside jälgimisel ja juhtimisel. Tehnoloogilises mõttes on RFID tehnoloogia arupuruga tehnoloogia omavahel seotud. Arupuru on edasi arendatud eelkõige elementide omavahelise integreerituse tasemelt, mistõttu saab neid elemente kasutada sobivas kombinatsioonis. Tehnoloogiliselt ei erine arupuru
y võrdleb RNA ja DNA viiruse ehitust ning toob näiteid; y analüüsib viiruste omadusi, mis ühendavad neid elusa ja eluta loodusega; y hindab viiruste rolli organismide pärilikus ja mittepärilikus muutlikkuses; y selgitab DNA viiruse lüsogeense ja lüütilise tsükli mõju peremeesorganismile; y seostab AIDS-i haigestumist HIV-i organismisisese toimega; y võrdleb viirus- ja bakterhaigustesse nakatumist, organismisisest toimet ja ravivõimalusi; y toob näiteid geenitehnoloogia rakendusvaldkondadest ning selgitab selles kasutatavaid meetodeid; y analüüsib viiruste ja bakterite geenitehnoloogilisi kasutusvõimalusi; y hindab geenitehnoloogia kasutuse võimalikkust taimedel ja loomadel; y teeb otsuseid geneetiliselt modifitseeritud toidu kasutusest arvestades sellega seonduvaid probleeme; 23 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt 01.10.2006
annaabi.ee 
