Pole tähtis, kas mudelit kasutatakse pika- või lühiajaliseks prognoosimiseks või prognoosimiseks üldse; mudeli keerukus tuleneb koormuse käsitusest. See, kuidas koormust määratletakse ja mida koormuse muutustega seoses põhimõtteliselt arvestada tahetakse, määrab mudeli struktuuri. Modelleerimisel ei pöörata tähelepanu koormusandmete omadustele (nt diskreetimissagedusele) ja mahtudele. Silmas peetakse vaidkoormusmudelite rakendusvaldkonda ja sellest tulenevaid üldisi nõudeid. regulaarsed muutused, milleks on ööpäeva-, nädala- ja aastasisesed perioodilisused, trend ning koormuse iseloom erandpäevadel; temperatuurisõltuvus, mille osakaal on näiteks elekterkütte korral küllaltki suur. Mudelis arvestatakse temperatuurisõltuvuse inertsi, mittelineaarsust ja ajalisi muutusi; sõltuvus talitlusparameetritest, mis avaldub koormuse pinge ja sagedustundlikkusena;
teadusliku või akadeemilise distsipliini tekkele. (nt pole olemas haiglateadust, vanglateadust jm). Tema arvates võib erinevad lähenemised kokku koondada teadmisteks, kuid see moodustab siiski pigem uurimisvaldkonna kui akadeemilise distsipliini. Peter Ingwersen (1992) käsitleb infoteadust üldnimetusena ja mõistab raamatukogundust kui sotsiaalset valdkonda infoteaduste sees. Raamatukogu käsitleb ta kui infoteaduslike uuringute rakendusvaldkonda. Raamatukoguteadus on Ingwerseni käsitluse kohaselt seotud infoprotsessidega raamatukogus. Sellisel juhul kutsutakse infootsingut teatmeteeninduseks ja infojuhtimist raamatukogujuhtimiseks. Seega soovitab ta infoteadust kui üldist nimetust ja ulatuslikumat uurimisvaldkonda ning raamatukogud ja teised infoteeninduskeskkonnad moodustavad infoteaduse urimisobjekti. INFOTEADUSE SEOSED TEISTE TEADUSVALDKONDADEGA