Võrtsjärve limnoloogiajaama teadur. Uuris Eesti järvede zoobentost, eriti mageveelimuseid. Ta kirjeldas 4 uut herneskarplase liiki. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 534) Mati Kaal (sünd. 3. juuni 1946) ...Eesti zooloog (terioloog) ja loomaökoloog, Tallinna Loomaaia direktor. Ta on uurinud suurkiskjate bioloogiat ja ökoloogiat, rahvusvahelisel tasemel tegelenud ohustatud liikide kaitse rakendusteaduslike küsimustega. Kaal on propageerinud loodusteadusi ja loodushoidu, avaldanud aimekirjutisi. Aastast 1999 liigikaitse sihtasutuse ,,Lutreola" nõukogu esimees. Ta on 1991. aastal loodud Eesti Looduse Fondi asutajaliikmeid ja nõukogu liige. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 124) Eerik Kumari (7. märts 1912- 8. jaanuar 1984) ...oli Eesti ornitoloog ja looduskaitsetegelane. 1946- 49 TRÜ-s õppejõud ja
) – seletada (mis on põhjused?) – prognoosida (mis juhtub kui kirjeldatud seaduspärasused jätkuvad?) – mõista (miks on uuritava nähtuse/kontsepti tähendus neile, keda uurime?) – hinnata (mis on olnud mingi meetme/projekti tagajärjed?) – muuta – kindlaks teha sotsiaalne mõju (mis võiks olla väljapakutud meetmete/tegevuste ühiskondlik mõju?). Uurimiseesmärkide seos uurimisküsimustega • Märkusi uurimiseesmärkide juurde – Hindamine, muutmine - pigem rakendusteaduslike uurimistööde eesmärgid – Seletamisele ja mõistmisele peaks eelnema kirjeldamine – Prognoosimine – pole enamasti BA-töö ampluaa • Uurimiseesmärgid peavad seostuma uurimisküsimustega: – “Mis”küsimusedkirjeldamine ja avastamine – “Miks”küsimused seoste seletamine, põhjuste otsimine – “Kuidas”küsimused muutmine • Hinda kriitiliselt näidet: • Uurimisküsimus: Millised olid peamised ühiskondlikud sündmused, mis viisid Jääkeldriprotsessini
annaabi.ee 
