Kui seadusandja on tabanud väärtuse olemuse ja selle õnnestunult seaduses sõnastanud, siis on ka seadusega seotusel väärtusjurisprudentsis oma koht. Püüeldakse õiglase otsustuse järele, samas püütakse siduda seda seadusega seotud raamidega. Kohtunik pole otsustamisel vaba. Ta on ühelt poolt seotud otsustamise kohustusega ja teiselt poolt ka kehtiva õigusega. Parim tee seaduslikul alusel otsustamiseks on traditsiooniline deduktiivne rakendusmudel, e subsumeerimine. Tuleb leida side seaduse semantilise kuju ja seadusandja tahte vahel. See kindlustab kaasustele võrdse lähenemise. See on skemaatiliselt lihtne tee väikse eelduse hõlmatusel suurest eeldusest järgneb sünteesina järeldus. Väidetakse, et õiglane otsustus peab sündima kehtiva seaduse raames, see vajalik, et tagada võrdsuse printsiip ja õiguskindlus. Väidetakse veel, et küsimuse aitab lihtsalt lahendada hoolikas normi valimine
seotusel väärtusjurisprudentsis oma koht. Püüeldakse õiglase otsustuse järele, samas püütakse siduda seda seadusega seotud raamidega. /Kohtunik pole otsustamisel vaba. Ta on ühelt poolt seotud otsustamise kohustusega ja teiselt poolt ka kehtiva õigusega. Kontinentaal-Euroopas ei oma niivõrd tähtsust see, kuidas kohtunik otsuseni jõuab, vaid millised on otsustuse seaduslikud alused. Parim tee seaduslikul alusel otsustamiseks on traditsiooniline deduktiivne rakendusmudel, e subsumeerimine. Tuleb leida side seaduse semantilise kuju ja seadusandja tahte vahel. See kindlustab kaasustele võrdse lähenemise. Subsumptsiooniga ületatakse keeleline mudel. See on skemaatiliselt lihtne tee – väikse eelduse hõlmatusel suurest eeldusest järgneb sünteesina järeldus. Tegemist on süllogismi mudeliga ja siin saab kasutada formaalse loogika reegleid. Väidetakse, et õiglane otsustus peab sündima kehtiva seaduse raames, see