Säärane kokkulangevus ei ole juhuslik. 80-90 aastat tagasi, kui kaasaegsed spordialad hakkasid Briti saartelt igasse maailmakaarde levima, võis pidada kergejõustikku tõesti kõige suuremat mitmekülgsust nõudvaks spordialaks. Kehaliste omaduste arendamise mitmekesisuselt on ta seda praegugi. Tihe seos inimese igapäevase tegevusega (käimine, jooksmine, hüpped, heited) lubab eeldada, et kergejõustik jääb ka edaspidi maailmas spordialaks nr. 1. Seda nii oma rakenduslikkuse ja tervislikkuse kui ka leviku ulatuse, pingsate võistluste, imetlusväärsete tulemuste ning suurkujude rohkuse poolest. Sisu Spordiajaloolased oletavad, et kehakultuuri algeid tuleb otsida inimkonna ajaloos 40 000 - 60 000 aasta kauguselt. Sel perioodil, nn. varasel kiviajal lõppes teatavasti inimese bioloogiline kujunemine. Ei saa öelda, et tulevane looduse valitseja oleks omal ajal silma paistnud oma nutikuse poolest
Kergendus üles – jalgade kiire sirutamine. Suusatalla pidamisala – klassikalise tehnika suusa talla keskosa, mis klassikalise tõuke sooritamiseks kaetakse pidamismäärdega, surutakse vastu lund jalatõuke hetkel. Suusatalla libiala – uisutehnika suusa puhul kogu talla pind, mis lund puudutab; klassikalise tehnika suiusal libisemise ajal lund puudutav pind suusatalla ees- ja tagaosas. 3.2. Algõpetuse esimesed harjutused 3.2.1. Paigalpöörded. Rakenduslikkuse kõrval on paigalpöörded ka esimesi suuskadega kohanemise harjutusi. Harjutamise alustamisel hargnevad õpilased 3-4m vahedega. Ühsikute pöördeviiside õpetamisel piisab harilikult vaid viisi nimetamisest, korralikust ettenäitamisest ja mõnekordsest sooritamisest. 3.2.1.1. Astepöörded. Lehvikpööre eest - astutakse suusakandadega soovitud suunas, suusaninad jäävad paigale. Lehvikpööre tagant – astutakse suusakandadega soovitud suunas, suusaninad jäävad paigale. 3.2.1.2
annaabi.ee 
