takistusjõude ning nende adekvaatset arvestamist. Takistusjõud tekib ükskõik, millisel püünise liikumisel vee suhtes. Seega, takistusjõud tekivad ka seisvate püüniste puhul, kuna vesi liigub. Valdava osa püünise kogutakistusjõust tekitab võrgulina takistus R (N). See sõltub eelkõige vee liikumise kiirusest v (m/s) võrgulina suhtes, viimase materjalist ja pindalast F (m²), silmasuurusest A (mm) ja niidi diameetrist d (mm), võrgulina rakenduskoefitsiendist, võrgulina asetusest vee liikumise suuna suhtes jne. 5 Kalapüügiviisid 9. Võrgupüük 9.1. Seisevvõrgupüük Seisevvõrgupüük on üks peamisi püügiviise siseveekogudes ja ka rannikumeres. Seisevõrkudega võob püüda väga paljusid kalu. Läänemeres, s.h. Eesti rannikumeres on peamisteks püügiobjektideks ahvven, koha, lest,
Silmade arv sõltub silma suurusest ja rakendatud võrgu kõrgusest.(,,Rannapüük",1996) Võrgulina valmistatakse kaasajal sünteetilistest kas punutud niidist või monokiust, viimane võib samuti olla punutud.See oleneb kalaliigist mida tahetakse püüda. Ülemine selis on rannikumere ja siseveekogudes peamiselt nööridest sissepunutud ujukitega ja alumine selis sissepunutud raskustega (tina). Nakkevõrgu püügi efektiivsus sõltub suuresti võrgulina nähtavusest ja rakenduskoefitsiendist. Reeglina kasutatakse nn. lõtva rakendust U - < 0.5. Seejuures ülemisele selisele on võrk rakendatud lõdvemalt ja ülemine selis on ca 10 % alumisest lühem (A.Järviku materjal). Võrgulina rakendatakse selisele rakendusteguriga U= 0,35- 0,65.Võrgu rakendatud pikkus sõltub võrgulina lainepikkusest ( m) L=L0 x U, kus U on rakendustegur, L0- võrgulina lainepikkus, L selise pikkus.Võrgupüügiks tuleb igale kalaliigile määrata talle vastav võrgusilma suurus
annaabi.ee 
