tähtaegade otstarbekust ning esitatakse seaduse rakendamiseks vajalike määruste loetelu, võimalusel koos nende määruste eeldatava sisu lühiülevaatega või määruste kavanditega. Määruse kavand sisaldab akti ülesehituse ja kõige olulisemate sätete esialgse sõnastuse. Kavand esitatakse seletuskirja lisana. Kui seaduseelnõuga kavandatakse muuta seadust või tunnistada see kehtetuks, esitatakse seletuskirja käsitletavas osas loetelu ka senikehtivatest seaduse rakendusaktidest, mis vajavad samuti muutmist. 28. Normitehnika põhiprintsiibid (õigusliku reguleerimise tabavuse printsiip) Õigusloome ökonoomsuse printsiip. kui palju ja kui vähe on vaja seda valdkonda õiguslikult reguleerida? 29. Proportsionaalsuse printsiip Kas valitud õigusliku reguleerimise vahendid sobivad kavandatud eesmärkide saavutamiseks ja kas nad on nende eesmärkidega vastavuses? 30. Süsteemsuse printsiip
53. Millised kaanonid kirjutab lepingute tõlgendamisele ette VÕS § 29? Millist mõju evib lepingute tõlgendamisele VÕS § 31 (Välistav tingimus)? 54. Nimetage tugevalt kohustavad, nõrgalt kohustavad ja lubatud õigusallikad. Milliste hulka kuuluvad Riigikohtu lahendid? Milliste hulka kuuluvad esimese astme kohtute otsused? Tugevalt kohustavad õigusallikad: Seadus: normatiivaktid (üldaktid, erinevalt üksik- ehk rakendusaktidest). Tava: “normaalne tavapärane tegutsemine” a) seadusandja vaiksel heakskiidul b) vastab rahva õiguslikele tõekspidamistele c) kinnistunud eluviisis pikaaegse praktika tõttu *) kinnitatud kõrgemate kohtute poolt. Nõrgalt kohustavad õigusallikad: Seadusandja eesmärk. Kes on seadusandja? Mis on tema õigusliku tähendusega eesmärk? Hüpoteetiline ja rekonstrueeritud eesmärk. Ajalooline: mittesamaaegne (diakroonne) tõlgendamise ja rakendamisega.
poole üksnes õiguslike vahenditega. Ta on õigusest tulenev ühendus. Esmase õiguse allikatena tuleb nimetada Euroopa Liidu asutamislepinguid, kaasa arvatud nendega kaasnevaid lisasid, liiteid ja protokolle ning lepingute hilisemaid täiendusi ja muudatusi. Euroopa Liidu institutsioonidele antud volituste rakendamisel loodud õigust nimetatakse liidu teiseseks õiguseks, mis on Euroopa Liidu teine tähtis õigusallikas. See koosneb seadusandlikest aktidest, delegeeritud õigusaktidest, rakendusaktidest ja muudest õigustoimingutest. Seadusandlikud aktid on seejuures õigusaktid, mis on vastu võetud seadusandliku tava- või erimenetluse teel. Delegeeritud õigusaktid on muud kui seadusandlikud aktid ning need on üldkohaldatavad, mis täiendavad või muudavad seadusandliku akti teatavaid mitteolemuslikke osi. Delegeeritud õigusakt jõustub alles siis, kui Euroopa Parlament ja nõukogu ei ole esitanud seadusandlikus aktis määratud tähtaja jooksul vastuväiteid
annaabi.ee 
