õppeülesande täitmiseks. g) Õpiraskused ja nende kujundamine. 1.Erinevad lähenemised õpioskuste õpetamiseks. Õpetaja arusaamad õppimisoskustest on erinevad. Õppimisega formeeruvad üldoskused on sihipärase käitumise kujunemise aluseks. Üldised õpi- ja mõtlemisoskused kujunevad konkreetsete tegevusoskuste rakendamise kogemuse üldistamise tulemusena. Õpilane vajab võrdsel määral nii konkreetset rakendukogemust kui ka võimet seda teadvustada, jälgida ja analüüsida. 2.Mõtlemisoskuste ja metakognitsiooni roll üldiste õpioskuste kujunemisel. Üldiste õppimisoskuste liigid(C.Weinsteini ja R.Mayeri näitel) ja nende tähendus. Tuleb õpilasi õpetada kavandama ja jälgima oma tegevust. Metakognitiivne teadlikkus ja üldised õppimisoskused kujunevad aeglaselt. Pealiskaudsed ja põhjalikud õppijad saavad erinevalt aru õppimise otstarbest ja viisidest.
Mõtlemisoskuste ja metakognitsiooni roll üldiste õpioskuste ilmnemisel ja kujunemisel. Üldiste õppimisoskuste liigid (WEINSTEIN, MAYER) ja nende tähendus. Õpetaja arusaamad õppimisoskustest on erinevad. Õppimisega formeeruvad üldoskused on sihipärase käitumise kujunemise aluseks. Üldised õpi- ja mõtlemisoskused kujunevad konkreetsete tegevusoskuste rakendamise kogemuse üldistamise tulemusena. Õpilane vajab võrdsel määral nii konkreetset rakendukogemust kui ka võimet seda teadvustada, jälgida ja analüüsida. Ülemäärane rõhuasetus tegevusoskuste treenimisele tekistab kogemuste üldistamist; üldiste õpistrateegiate ja metakognitiivsete oskuste teoreetiline kordamine ei kindlusta rakendusoskuste kujunemist. Peale tegevusoskuste edastamise tuleb õpilasi õpetada kavandama ja jälgima oma tegevust. Metakognitiivne teadlikkus ja üldised õppimisoskused kujunevad aeglaselt
annaabi.ee 
