Krulli (2000) sõnul on see ainsaks alternatiiviks juhtudel, kui väärkäitumine kujutab vahetut ohtu kas õpilasele endale või teda ümbritsevatele inimestele. ,,Karistamine on õpilase lubamatu käitumise allasurumine, selle seostamine õpilasele negatiivsete või ebameeldivate tagajärgedega" (Krull, 2000, lk 518). Seitse põhimõtet, millest juhinduda karistamisel selleks, et karistus toimiks tõhusalt: · Karistus on tõhusam, kui seda rakendaval õpetajal on õpilasega juba head suhted · Kui ikkagi otsustatakse, et tuleb karistada, peks seda tegema korrarikkumise varases staadiumis ja olema selle rakendamisel järjekindel · Suurem meelekindlus korrarikkumise alguses on tavaliselt tõhusam kui karistuse järkjärguline suurendamine. Samas peaks õpetaja jälgima, et karistusega üle ei pingutataks. · Laps peaks selgesti aru saama, mille eest teda karistati.
Maksukohustuslane, kes kasutab reisiteenuse maksustatava väärtuse arvutamisel maksuhalduri loal eelmise kalendriaasta keskmist marginaali, on kohustatud seda marginaali kasutama kuni kalendriaasta lõpuni ning korrigeerima reisiteenuse maksustatavat väärtust kalendriaasta lõpul kogu kalendriaasta ulatuses, lähtudes KMS § 40 lg 4 kohaselt arvutatud reisiteenuse maksustatavast väärtusest. (KMS § 40 lg 5) Erikorda rakendaval maksukohustuslasel ei ole õigust KMS § 40 lg 4 või 5 alusel arvestatud käibemaksust maha arvata sisendkäibemaksu, mille ta on vahetult reisiteenuse saaja teenindamiseks kauba soetamisel või teenuse saamisel maksnud teisele maksukohustuslasele. (KMS § 40 lg 6) 22 Maksukohustuslane käsitab reisiteenuse saajale erikorra alusel osutatavaid teenuseid ja võõrandatavaid kaupu ühtse reisiteenusena. (KMS § 40 lg 7)
annaabi.ee 
