• töö uurimusliku osa analüüs uurimuse maht, uurimistulemuste esitamise süsteemsus, tulemuste analüüs, tabelite, jooniste kohasus, järelduste vastavus uurimistulemustele; • töö vormistus, liigenduse sobivus, keeleline korrektsus, viitamise õigsus, kasutatud allikaloendi täpsus, töö terviklikkus ja lõpetatus, töö tehnilise vormistuse vastavus õppeasutuses kehtivale kirjalike tööde juhendile; • töö praktiline väärtus uurimistulemuste rakendamisvaldkond ja võimalikud rakendamisviisid; • esiletõstmist väärivad momendid, tulenevalt töö sisust sõnastab need retsensent, arvestades teema aktuaalsust, metoodika originaalsust, probleemiasetuse uudsust, empiirilise materjali mahtu ja sisukust, katsetulemuste tähtsust jms.; • retsensendi põhiküsimused töö koostajale lisaks retsensiooni eelnevates osades antud hinnangutele ja tehtud märkustele esitab retsensent mõned tööst johtuvad põhiküsimused, mis moodustavad kaitsmisväitluse telje;
kesa all. Kolmeväljasüsteem ehk kolm põldu, talivili, suvivili ja kesa. 7 Kuidas toimus üleminek ühelt süsteemilt teisele??? Ribapõllud küla väli jagatud ribadeks. Et iga talu saaks oma ribapõllu. Vanasti põllul aed ümber, et loomad ligi ei saaks. Talude koostöö seoses põllutööga. Keskaja lõpul võetakse kasutusele ka keerulisemad põllussüsteemid. Koodi, vikati, tuuleveski, paremad hobuse rakendamisviisid, rangi kasutuselevõtt (hobused tugevamad ja kiiremad kui härjad). Viljasaagikus tänapäeva mõistes väike. Keskaja saagikus 1,8 tera, mõnedes kohtades 7 15 seemet. Hiliskeskajal keskmiselt umbes 3 4 tera. Taludel lisaks põldudele heina ja karjamaad, aidad, metsamaade kasutusõigus. Küla ühiskarjamaa ja mets. Tähtsal kohal kaunviljad, lina ja kanep, viinapuud, õlipuud. Majapidamises: veised, sead, lambad, kitsed. Inglismaal 12 miljonit lammast.
annaabi.ee 
