kursustele. Seejärel hakkas maad võtma veendumus, et üldiste mõtlemisoskuste arengule aitab kõige enam kaasa kriitilise mõtlemise õpetamine eri õppeainete raames. 14. S. Ohlssoni soovitused mõtlemisoskuste kujundamiseks. Seni kasutatud üldise mõtlemisvõime arendamise metoodikate ebatõhususe peapõhjus tuleneb nende liigsest panusest deduktiivsele mõtlemisviisile, kus mõtlemist käsitletakse loogiliste järeldusprintsiipide süstemaatilise rakendamisena. Ohlssoni arvates on inimmõistus pigem enaktiline, kujutades endast reaalses maailmas sooritatavate toimingute mõttelisi mudeleid. Ohlssoni teooria kohaselt ei kasuta inimesed ainult sõnalisi arutlusi järelduste tegemiseks, vaid toetuvad oma mõtlemises hoopis arutluseks olevate objektide ja esemete multisensoorsetele ehk mitme tajumodaalsuse vahendusel saadud mudelitele. Mõtlemisoskused, mida püütakse õpetada abstraktselt, ei üldistu, sest õpilastel
3. Riigi või valitseva klassi tahte käsitlemine õiguse ainsa allikana. 4. Riigi käsitamine sõltumatuna teda moodustavatest indiviididest ja nende tahtest. 5. Õiguse muutumise seletamine erinevate võimuhuvide võitlusega. Seaduspositivism 1. Õiguse võrdsustamine positiivses seaduses sätestatud reeglite summaga. 2. Positiivse seaduse käsitlemine õiguse ainsa allikana 3. Kohtuniku õigustmõistva tegevuse käsitamine otseselt ja üksnes seaduse rakendamisena. 4. Loomuõiguse siduvuse eitamine positiivse õiguse suhtes (äärmuslik seaduspositivism) või tunnustamine üksnes väga piiratud määral (mõõdukas seaduspositivism 17 Õigusteaduslik formalism 1. Õigusteaduse kui seadusemõistete süstematiseerija käsitlemine õiguse tõelise allikana. 2. Kategoriaalse konstruktsiooni ülekaal õiguslikus mõtteviisis. 3
annaabi.ee 
