elama lähimasse eeslinna ja nii tekkisid lisaks Paldiski maanteele ka Telliskivi, Härjapea, Heina ja Õle tänav. Pelgulinna esimene kool rajati 1912. aastal. 1928. aastal valmis Tallinna tolle aja kõige moodsam koolimaja, kus praegu asub Ristiku Põhikool. Esimesed tänavad 9 Esimest tänavat. Esimesed nimed seostatud Albert Koobaga, kellele kuulusid seal suured maa- alad, ning edaspidi tema tuttavate järgi. Nõukogude aja algus poolel käsitleti puu majade piirkonda kodu rajoonina, nüüd aga nähakse selles miljööväärtuslikku piirkonda. Esimese maailmasõja alguseks oli hoonestatud ala, mis ühelt poolt piirnes Kolde puiestee ja teiselt Roo tänavaga. Oma Kolde majad Tallinna linnavolikogu 1922.a. otsusega anti Pelgulinna taga asunud vabad linnamaad ehitusühingule ''Oma Kolle'' Arhitektid H.Johanson ja Eugen Habermann projekteerisid Kolde tänavale kaheksa 2- korruselist elumaja. Lisaks ehitati 1930. a. arhitekt J.Pikkovi projekti järgi viis 2-korruselist elamut
Krimmi võitlustes osales ka Läti kommunistlik kütidiviis, kes pärast neid lahinguid otsustas, et nüüd aitab küll. Asusid rongidele, panid Läti rahvuslipud püsti ja sõitsid kodumaale tagasi. Läti küttide sõjaline autoriteet oli nii kõrge, et punased ei teinud katsetki neid peatada. 16.nov-ks jõudis lõpule Krimmi poolsaare puhastamine valgetest. Jäi mulje, et kodusõda on läbi. Leidus mitmeid suuri Vm äärerajoone, kus võitlused kestsid veel aastaid. Ühe sellise rajoonina võib nim Taga-Kaukaasiat, kus 1919 jooksul olid välja kujunenud Asebaidžaan, Armeenia ja Gruusia- kolm rahvusriiki. 1920 võtsid enamlased need riigikesed sihikule, neid ei saadetud ründama Punaarmeed, vaid kasutati uut strateegiat. Selleks ajaks oli Moskvas loodud Kommunistlik Internatsionaal, selle egiidi all hakati õhutama seal kohalike kommunistide tegevust. Kohalikud enamlased vallandasid siseriigis mässu, siis palusid appi Punaarmeed, kes tuli üle riigipiiri ja okupeeris need alad
annaabi.ee 
