keskuse sõiduks poolring-magistraal ja rida haljasalasid. Haussmann mõtles välja ka uurimajade põhituubi, mille kolm põhikorrust olid uhelaadse planeeringuga (alumisel korrusel paiknesid kauplused, teisel, kolmandal ja neljandal korrusel elas jõukam keskklass, viiendal ja kuuendal korruselaga vaesem keskklass). Usna samalaadsed eesmärgid olid ka Viini keskuse rekonstrueerimisel, kus lammutatud linnamuuri asemele rajati uus magistraal Viini Ring. Wagner pööras tähelepanu linna rajoonimise vajadusele ja arvestas oma linnaehituslikes plaanides ka nn. "keskmise linnakodanikuga." Otto Wagneri linnaehituskavade tähtsaimaks momendiks osutus aga tema ettepanek riigistada linna kasvuks vajalikud maa-alad, sest see andis võimaluse reguleerida maa hindu ning kontrollida linna kasvu. Londonis puuti äärelinnade hoonestamisel leida uusi lahendusvõtteid. Inglismaa 19.sajandi linnaehituslikke otsinguid kroonis sajandilõpul Ebenezer Howardi mõttetöö
hektarist mitmesaja hektarini) arvestatavaimad maastikuüksused. Iga maastikurajoon on asendist ja arengust johtuvalt mingite kindlate paigastike kogum. Eesti alal on eristatud 19 paigastikutüüpi ja 46 alltüüpi. Maastikurajooni paigaseline ja paigastikuline struktuur on kõige iseloomulikum selle tuumikalal. Servaalal vahelduvad paigased naabermaastikurajoonide tüüpiliste üksustega ja moodustavad siirdevööndi, kus joonelised piirid on rajoonimise eesmärgist tulenevalt kokkuleppelised. 4 Maastikulise liigestuse põhiüksused. Maastikuprovints ja allprovints, valdkond, rajoon ja paikkond. Eesti maastikuline asend Euroopas ja Ida-Euroopa lauskmaal, Baltikumi maastikuprovints. Madal-Eesti allprovints: 1) Põhja-Eesti valdkond (Soome lahe rannikumadalik, Harju lavamaa, Viru lavamaa); 2) Lääne-Eesti (Lääne-Eesti madalik, Hiiumaa (koos ümbritsevate saartega, sh Vormsi),
annaabi.ee 
