Tüpoloogiline analüüs võimaldab andmestikku veelgi koondada ja üldistada. Eespool nimetatud ajakirjandusosakonna 1980ndate aastate uuringutes moodustati indeksite ja üksiktunnuste põhjal tavaliselt 3-4 tüpoloogiat. Kuulumine ühte või teise tüüpi andis vastajale väga olulise üldise iseloomustuse. Selgelt eristatavad olid kohaliku lehe lugejate tüübid, raamatuhuvi tüübid ja elulaadi tüübid (vt Lauristin, Vihalemm, Uus, Peegel. Rajoonileht ja lugeja, Tln. 1987; Hion, Lauristin, Vihalemm. Meie muutuv elulaad, Tln. 1988). Praegu käimasolevas suures meediaühiskonna uuringus on algusest peale mõeldud vähemalt kümne tüpoloogia moodustamisele traditsioonilise meediakasutuse tüpoloogia, uue meedia kasutuse tüpoloogia, elustiilide tüpoloogia, väärtuste tüpoloogia, identiteedi tüpoloogia, tarbimiseelistuste tüpoloogia, materiaalse kapitali tüpoloogia, sotsiaalse kapitali tüpoloogia,
Sirbi ja Vasara ideoloogilise puhtuse eest pidi hoolt kanda kultuuriministeeriumi organisatsioon. Linnalehed. Aastal 1988 ajakirjandussüsteem NL-i moodi eksisteeris viimast aastat. Sealtpeale hakkas muutumine. Teatavasti need muutused olid Eestis kõige kiiremad. Rühm ise on väike. Kommentaariks võib öelda, et puhtalt linnaleht oli ainult üks, Õhtuleht. Teised tabelis olevad lehed (loengus jagati paljundusi!) olid nn ühendatud lehed, objedinjonnaja, ehk siis ühendatud linnaleht ja rajoonileht. Ametlikult siia rühma kuuluv Edasi oli tegelikult lähemal vabariiklikele lehtedele. Rajoonilehed ilmusid tollal 3 korda nädalas. Trükiarvud kõiguvad kõvasti. Nagu nägite, paljud rajoonilehed mujal olid üsna armetukesed. Meie kohalikud lehed olid märksa kobedamad. Enamik rajoonilehti teistes liiduvabariikides ei suutnud ennast majandada, Eestis said kõik aga hakkama peale Nõukogude Hiiumaa. See polnud aga
annaabi.ee 
