maanteedega. · Suurem osa maaelanikest oli koondunud majandikeskustesse, hajaasustus oli tunduvalt nõrgenenud. 6 Linnavõrgustiku tänase pildi kujunemisele aitas kaasa aastatel 19591962 teostatud haldusreform, mille tulemusena moodustati Eestis 15 rajooni, mis paiknesid samades piirides praeguste maakondadega. Seoses uute rajoonikeskuste loomisega kujunesid uued kohalikud keskused nagu Jõgeva, Rapla või Põlva. Kokku on Eestis 42 linna ning 9 linnalist asulat -- alevit. Migratsioon Rahvaarv 1934.a. 1.126.413, millest eestlasi 992 520 ehk 88, 1 %. Rahvaarv 1989.a. 1.565.662, millest eestlasi 963 281 ehk 61, 5 %. Sellest järeldan et nendel aastatel toimus sisserändeid kui ka võõrkeelse rahvastiku iive kasv. Eestlaste suremus suurnes ning toimus eestlaste väljarännet.
Likvideeriti maakonnad ja vallad; Teostati rajoniseerimine; Muudeti külanõukogud esmatasandi haldusüksusteks (varasem kolmikjaotus asendus kaksikjaotusega: külanõukogu – rajoon) Maksimaalselt joonistati paberile 43 maarajooni. Lõplikult moodustati 39 rajooni. Reformi järgselt: 5 vabariiklikku alluvusega linna: Tallinn, Tartu, Narva, Kohtla-Järve, Pärnu; 39 maarajooni, 27 rajoonilise alluvusega linna, 22 alevit, 641 külanõukogu. Uute rajoonikeskuste paikapanemisel arvestati ühelt poolt teadlaste soovitustega, kuid samas ei olnud paljud rajoonikeskused loomulikud piirkonnakeskused. Lisaks tõi reform kaasa ka kultuurilist kahju, sest loobuti ajaloolistest kohanimedest. Kasvas ka bürokraatia maal, mis omakorda suurendas Nõukogude võimu kulusid haldusstruktuuri ülalpidamiseks. Uueks keskuseks saamine andis piirkonnale majandusliku impulsi – hakati
annaabi.ee 
