ministeeriumikooli juhataja Anton Künnapuu (1864 - 1919), kes oli Raplasse elama asunud seoses kooli avamisega 1913. aastal. Tema tütar Olga Lauristin (1903) oli Rapla rahva esimene saadik uude riigivolikogusse juulis 1940 ning NSV Liidu Ülemnõukogusse jaanuaris 1941. Raplast on pärit Anton Vaarandi (1901 - 1979), ajakirjanik, kellele 1965. aastal anti Eesti NSV teenelise kultuuritegelase aunimetus. Tänapäev. Rapla linna kiire areng algas tema nimetamisega rajoonikeskuseks 1950. aastal. Sellest ajast on linna elanike arv kasvanud üle 4 korra, ehitatud arvukald haldus-, teenindus- ja tootmishooneid, kommunaal- ja eramaju, välja arendatud tänava- ja tehnovõrgud. Rapla tööstust esindavad mujal asuvate ettevõtete tsehhid. Neist märkimisväärsemad on Tallinna Katsetehase "Estoplast" ning Tallinna Piimatoodete Kombinaadi tsehh.
hektarit maad, sellest põllumajanduslikku maad (ilma õue-aiamaata) 5507 hektarit, sealhulgas haritavat maad 4564 hektarit. Sovhoosil oli 1975. aastal 347 töötajat (Eesti Entsüklopeedia). Rahvastik Aastal 1943 oli Abja oma 5500 elaniku ja 141,4 ruutkilomeetrilise pinnaga üks suuremaid Eesti valdu. Vallas oli üle 800 talundi. „Pealinnaks” oli Abja-Paluoja alevik, mis oma 1100 elanikuga üritas mitmel korral linna õiguste saamist. 1950-1962 aastatel oli Abja-Paluoja rajoonikeskuseks ning rahvaarv oli keskmiselt 4500 elanikku. Alates sellest ajast on toimunud teiste linnade (Viljandi, Pärnu) mõjul ja madala sündimuse tõttu pidev aeglane inimeste vähenemine. 1976 aastal elas Abja-Paluoja alevis 1796 ja Abja külanõukogus 2345 inimest ehk kokku 4141 inimest. 1993 aastal oli Abja-Paluoja linnas 1775 ja Abja vallas 1660 elanikku ehk kokku 3435 inimest. Omavalitsuste taasühinemise ajal seisuga 1.
annaabi.ee 
