Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"rajoonikeskus" - 3 õppematerjali

Põltsamaa ajalugu
2
docx

Põltsamaa ajalugu

suuremad ja vähemaid kauplusi; peale nende haigla, apteek, kolm kooli, kaks panka, riigi- ja omavalitsuse-asutusi. Lisaks oli linnal põllumaid, mida rendile anti. Kuna Tartu-Tallinna maantee käis läbi linna, läks hästi ka kolmel hotell-restoranil ja viiel kohvikul. Samal ajajärgul ilmus Põltsamaal kolm nädalalehte. II maailmasõjas hävis ligikaudu 75% linna hoonetest. Aastatel 1950-62 oli Põltsamaa rajoonikeskus, siis ehitati kultuurimaja, saun ja staadion. Uues trükikojas trükiti rajoonilehte "Kiir". 1970-80-ndatest aastatest pärinevad võimas kinomaja ja telegraafihoone, pooleli jäi turuhoone ehitus. EPT linnakus rajati saun-ujula ning spordihoone. Uuel ärkamisajal tegutses aktiivselt Põltsamaa Muinsuskaitse Selts, kelle eestvedamisel taastati vanu ja püstitati uusi mälestusmärke, taotleti muuseumi asutamist ning korraldati kodukandipäevi. Linna omavalitsuslik staatus taastati

Geograafia → Geograafia
6 allalaadimist
Türi linn
5
doc

Türi linn

2. juulil 1926. a sai alev Türi linna nimetuse. Üldise tuntuse sai linn aga siis, kui 1937. a detsembris alustas tööd Türi saatejaam ja eetrisse läks kutsung "Halloo! Halloo! Siin Tallinn, Tartu ja Türi!". Esimese vabariigi ajal kujunes Türist rohkete parkide, puiesteede ja väikeelamutega aedlinn. 1941. a sõjasuvel sai linn rängalt kannatada. Hävis suur osa linna hoonestusest (raadiojaam, sillad, raudteejaam, üle 100 hoone). Sõja järel 1950.-1959. a oli Türi rajoonikeskus. Omavalitsuslik staatus on Türil 20. detsembrist 1990. Linna üldilme määrab endiselt madal hoonestus, kaunid koduaiad ja rikkalik rohelus. RAUDTEE ­ TÜRI LINNA ALGUS XIX sajandi teisel poolel hakati Eestimaa kubermangus raudteevõrku rajama. See kulges aeglaselt, sest nõudis suuri summasid. Ehitas Balti Raudtee Selts, hiljem oli abiks riigi raha. Raudtee­ehitus tingis raudteeasulate tekke, nende hulgas ka hilisema Türi linna kujunemise. Viljandist Türi kaudu Tallinna

Ajalugu → Ajalugu
22 allalaadimist
STAGNATSIOON JA VENESTUSKAMPAANIA
24
docx

STAGNATSIOON JA VENESTUSKAMPAANIA

Eestis. Enamik neist omas küll kaltsiidi leiutaja Johannes Hint üritas kollektiivses teadvuses tugevnes oma □ desintegraatorit vabariikliku alluvusega (löökveski, veendumus, et tegu on n.-ö. millegalinnsaab sütt, kivi, liiva, savi vms. karukolonialismiga, mis riisub O rajoonikeskus materjali peenes- tada) kasutada ka koloonia kiirelt ja hoolimatult KOHTLA- tühjaks PÄRNU rajooni nimi - muude ainete aktiveerimiseks ja - piltlikult öeldes: lööb mesipuu külanõukogu piir rajas selleks kooperatiivse (mis oli puruks - ning siirdub siis uut otsima. KjbfiTI4>iÄ

Ajalugu → Eesti ajalugu
2 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun