Neil aegadel võeti Nõukogude võimu poolt likvideeritud Tallinna asutuste arhiivide kõrval üle ka Harjumaa omavalitsuste asutuste (maakonna-, linna- ja vallavalitsuste, kohtute, koolide jt.) ja teiste institutsioonide dokumente, alates 18. sajandist kuni 1944. aastani. 1951. aastal tõusis päevakorda Tallinna arhiivi reorganiseerimine Nõukogude Liidus kehtiva arhiivinduse korralduse vaimus, mille kohaselt linna- ja rajooniarhiivid pidid vastu võtma ning säilitama vaid nö Nõukogude- perioodi arhivaale. Selle põhimõtte rakendamine oleks tähendanud kõigi enne 1944./1945. aastat tekkinud dokumentide üleandmist Tallinna Linnaarhiivist Tartusse Riiklikku Ajaloo Keskarhiivi. Erinevalt Pärnust ja Narvast õnnestus aga Tallinna ajalooliste kogude terviklikkus siiski säilitada. 1950. - 60. aastate Eesti NSV arhiivindust käsitlevad õigusaktid aktsepteerisid edaspidi Tallinna
aastatest 1964, tuli anda 1917. a eelsete materjalide hulka). 2) administratiivne-territoriaalne jaotus (mille aluseks oli uus nõukogude administratiivne- territoriaalne jaotus). Sellest tulenevalt jagati arhiivisüsteem kõikidel tasanditel kaheks: N Liidu keskarhiivid (2 perioodi ORKA (Oktoobrirevolutsiooni Keskarhiiv) ja RAKA (Riiklik Ajaloo Keskarhiiv); vabariikide keskarhiivid (2 perioodi); oblastiarhiivid (2 perioodi); rajooniarhiivid, neid tavaliselt ei jagatud, neis puudus vanem osa. 3) materiaalse tähtsuse järgi liigitati arhivaalid: üleliidulise tähtsusega; vabariikliku tähtsusega; kohaliku tähtsusega. Sellest positsioonist sõltus finantside eraldamine arhiivile. 4) riikliku tegevuse valdkondade lõikes eripäraks võimas ametkondlike arhiivide võrk (mis ei ole ühtses riiklikus süsteemis). Ametkondlikud: sõjaajaloo arhiiv; kaitseministeeriumi arhiiv;
1945. aastal loodi partei dokumentide hoidmiseks eraldi parteiarhiiv. 1948. aastal reorganiseeriti NSS Eesti Riigi Keskarhiiv Oktoobrirevolutsiooni ja Sotsialistliku Ülesehitustöö riilikuks keskarhiiviks (ORKA). Tartu arhiiv muudeti eraldi arhiiviks Eesti NS Ajaloo Riiklik Keskarhiiv (RAKA) - hakati ellu rakendama sellist põhimõtet, et kõik need dokumendid, mis on enne 1917. aastat on RAKA valduses, uuemad dokumendid ORKA-s. Lisaks on oluline see, et maakondades, hiljem rajoonides loodi rajooniarhiivid ning nende arhiivide ülesandeks oli talletada kohaliku rajooni asutuste ja ettevõtete dokumente. Eelkõige olid need rajooni arhiivid need, kus talletati erinevaid asjaajamise dokumente. Loomulikult hoiti seal ka kirjavahetuse ja muid dokumente ja tänasel päeval on need dokumendid teatud teemade puhul väga oluliseks allikaks. 1960.-70. aastatel loodi juurde Eesto NSv Teaduste Akadeemia arhiiv ning loodi ka eraldi Eesti NSV Filmi, foto ja fonodokumentide riiklik keskarhiiv
annaabi.ee 
