y y Konstantsete kordajatega lineaarne diferentsiaalvõrrand (KKLD) Teist järku homogeense KKLD d2y dy a0 2 + a1 + a2 y = 0 dx dx üldlahend avaldub lineaarselt sõltumatute erilahendite lineaarse kombinatsioonina y = C1 y1 + C 2 y 2 . Lineaarselt sõltumatute erilahendite korral on y 0 ainult juhul, kui C1 = C 2 0 . Üldlahendi kordajad C1 ja C 2 määratakse alg- ja/või rajatingimuste abil. Otsime ühte erilahendit kujul y = e x , siis saame (a 0 2 + a1 + a 2 ) e x = 0 . Seejuures karakteristlikul võrrandil a 0 + a1 + a 2 = 0 on üldjuhul kaks erinevat 2 lahendit - a1 + a12 - 4a 0 a 2 - a1 - a12 - 4a 0 a 2 1 = , 2 = . 2a 0 2a 0
võib aproksimeerida kas kõverjooneliste või sirgjooneliste külgedega elementidega, kuid tihendatud võrguga. 3. Elementide mõõtmed võivad olla täiesti erinevad. See võimaldab vajaduse korral mõnes kohas võrku tihendada, teises kohas seda hõrendada. 4. Lõplike elementide meetod võimaldab lahendada selliseid ülesandeid, kus objektile mõjuv pindkoormus on katkendlik, samuti ülesandeid keeruliste ja mittestandardsete rajatingimuste korral. 5. LEM võimaldab koostada üldise lahenduse kogu kehade klassi jaoks. 16. LEM-i puudused? Arvutuste suur maht ja keerukus. Käsitsi võib seetõttu lahendada ainult lihtsamaid ülesandeid lihtsate objektide korral. Tänapäeval praktikas ettetulevad ülesanded lahendatakse kõik arvutiga. Sellest aga tulenevad järgmised kaks puudust: 1. Keerulisemate ülesannete puhul on ka masinprogrammid väga komplitseeritud ja
annaabi.ee 
