körgmeistri alluv, tegelikkuses enam-vähem iseseisev valitseja. Maarahvas keskajal. 1. 13. ja 14. Sajandil leeti eestlasi vabadeks inimesteks. Kõige paremas seisus oli teatav liik vabatalupoegi, nn maavatad 2. Kuna mõisapõldudel teotad tehes poleks olnud võimalik harida omaenda põlde, siis pidas adratalupoeg palgalisi teomehi, kes talu eest tegu tegid. 3. Viljahinnad püsisid, mõisaid rajasti kogu Vana-Liivimaal ja mõisnikud hakkasid pidama enesestmõistetavaks, et eestlased nende põlde harivad. Talupoeg ei tohi omavaliliselt ära kolida, kuna see toob tema isandab kahju 4. Pärast vallutamist eluõigus oli laialdatud. Olid olemas pühad allikad, kivid ja puud, tegeldi maagia ning ennustamisega jne. Koos pühakutekultusega hakkas eestlaste aimes kultuuris juurduma katolüklik kaluder. Vana-Liivimaa kultuur, linnad, kaubandus 1
· Juutide esivanemad · Pärimuse järgi on nende esiisa Aabraham tulnud Kaananisse Mesopotaamiast. · Aastatuhande keskpaiku sattus osa heebrealasi , iisraellasi Egpitusesse. · 13.saj lahkusid iisreallased oma juhi Mooosese eestvõttel Egiptusest pöördusid tagasi Kaananimaale. · 10.saj algul ühendas iisraellaste kuningas Taavet kogu Kaanani lõunaosa oma võimu alla. Tekkis Iisraeli riik. Tema poja Saalomoni käsul rajasti pealinna Jeruusalemma Jahve tempel sai nende peamine religioosne keskus. · Nende mõlema ajal oli see tugevaim riik Kaananis. Saalamoni surma järel lagunes see põhjapoolseks Iisraeliks ja lõunapoolseks Juuda riigiks. · 8.sai vallutasid asüürlased põhjapoole. Asustasid oma impeeriumi eripiirkondasesse. · Juuda riik langes 6.saj Uus-Babüloonia riigi alla. 586 eKr purustas Babüloonia kuningas Nebukadnetsar 2 Jeruusalemma ja käskis hävitada Jahve templi. Palju
♣♣♣ rx♣♣♣ ♣♣ ♣ ♣ ♣ ♣ ♣ ♣♣ Joonis 2.1: Punkti x u ¨mbrus A Punkti x ∈ X k˜oigi u ¨mbruste hulka t¨ahistatakse j¨argnevalt igal pool U(x) ja nimetatakse punkti x u ¨ mbruste s¨ ustee- miks. Kuna x ∈ X ∈ T , siis x ∈ U(x). Teoreem 2.4 Hulk G topoloogilises ruumis X on lahtine pa- rajasti siis, kui ta on oma iga punkti u ¨mbruseks. T˜oestus. Olgu G ⊂ X, G = ∅. Kui G on lahtine, siis vastavalt definitsioonile 2.1 on G iga punkti x ∈ G u¨mbruseks (v˜otta definitsioonis 2.1 A = B = G). Vastupidi, olgu G iga punkti x ∈ G u ¨ ¨mbruseks. Umbruse definitsiooni kohaselt leidub iga x ∈ G jaoks lahtine hulk B(x) ∈ T nii, et x ∈ 14 ¨
annaabi.ee 
