konkreetse objekti külastatavus/kasutatavus). Pikemaajalisi kohapealseid vaatlusi vaja pole. Samas tuleks uurida võimalikke esinevaid hajumisi. Näiteks raba laudraja puhul võib esineda vähest hajumist räätsamatkade näol. Külastusseire tulemiks on info ala kasutavate inimeste koguhulga ja käitumismustrite kohta. Kui alal esineb tundlikke kaitsealuseid liike, tuleks inimmõju uurimiseks kaasata vastava elustiku eksperte. Meetmetena on võimalik rakendada mingi rajaosa sulgemist/ümbersuunamist ning puhkealade (välja)arendamist. 82 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine PARKLA PUUDUB JA/ VÕI PARKIMINE KÜLASTUSSEIRE OTSUSTAB KAITSEALA
lahendina saame u ¨he kriitilise punkti P0 (1; 1) ja see kuulub vaadeldavasse piirkonda. Funktsiooni v¨a¨artus selles punktis f (1; 1) = -3. Piirkonna rajajoon koosneb kolmest osast. Esimese osa v~orrand on x = 0 ja 0 y 4. Sellel rajaosal tuleb leida u ¨he muutuja funktsiooni z = -2y suurim ja v¨ahim v¨a¨artus l~oigul [0; 4]. Kriitilisi punkte ei ole, sest z = -2. Funktsiooni v¨aa¨rtused l~oigu otspunktides on z(0) = 0 ja z(4) = -8. Teise rajaosa v~orrand on y = 0 ja 0 x 4. Sellel rajaosal tuleb leida ¨he muutuja funktsiooni z = x2 - 4x surim ja v¨ahim v¨a¨artusa l~oigul [0; 4]. u V~orrandist z = 0 ehk 2x - 4 = 0 saame kriitilise punkti x = 2. See kuulub vaadeldavasse l~oiku ja funktsiooni v¨a¨artus z(2) = -4. Funktsiooni v¨a¨artused l~oigu otspunktides z(0) = 0 ja z(4) = 0. Kolmanda rajaosa v~orrand on y = 4 - x ja 0 x 4. Sellel rajaosal tuleb seega leida u ¨he muutja funktsiooni z = -x2 + 6x - 8 suurim ja v¨ahim
annaabi.ee 
