lepingu allkirjastaja. Järelikult tuginedes TSÜS § 129 (1) tehing ei kehti niikaua, kuni aktsiaseltsi nõukogu selle hiljem heaks kiidab. Juhatuse liikmed võivad kõikide tehingutega tegeleda ja nõukogu ei saa mingit kindlat valdkonda määrata, kus juhatuse liikmel ei ole esindusõigust (ÄS § 307 (1)). Samas peavad juhatuse liikmed saada nõukogu nõusoleku tehingute tegemiseks (nimelt kinnistu ostmiseks) vastavalt ÄS § 317 (1;5). Sellest rajanevalt võib tehingu nõusoleku saamisega (annavad oma luba raisata rohkem kui oli esialgselt piiratud) arvestada kehtivaks. ÄS § 307. Juhatuse esindusõigus (1) Aktsiaseltsi võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjas ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed või mõned neist võivad esindada aktsiaseltsi ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on kantud äriregistrisse.
Jean Bodin (1550-1596) – vabastab ja eraldab õiguse religioossetest alustest. Õpetuse keskpunkt – õpetus suveräniteedist – suveräänne võim kui seadusandlik võim. Vaba õiguslooming nihkub vaatluse keskpunkti. Bodini õigusmõtlemine toob esile antiteesi seaduse ja õiguse vahel (lex ja ius) – seadus võib õigusest olla väga kaugel. Asetab rõhu seadusele, vaatleb seda kui suverääni (kõrgeima võimu käsku) Õigus ei vaja käsku, vaid kehtib loomulikkusele rajanevalt. Seadusel põhineva õiguse mõiste esiletõstmine ja suverääni käsuga samastamine loob olulised eeldused hilisematele sündmistele – võimuriigi – contra õigusriigi – tekkimisele. Bodini õpetustele tekib mitmeid vastuväiteid – Hugo Grotius (1583-1645) – lähtub Rooma stoikude filosoofiast, käsitleb õigust kui inimese loomu- ja mõistuspärase seaduslikkuse väljendit. Rahvusvahelist õigust esitab kui kõiki suverääne siduvat mõistusõigust.
annaabi.ee 
