ainuvalitsejaks nii seltskonna- kui ka võistlustantsus. Vana jalgade positsiooni asemel, mille juures pöiad olid tugevasti pööratud väljapoole, võeti kasutusele paralleelpositsioon. Kehakallutused, vastandliikumine, tõusud, laskumised ja muud tehnilised võtted, mida vilunud tantsijad juba varem tunde järgi olid kasutanud, defineeriti ja neid hakati teadlikult õpetama. Selle kõige juures lähtuti põhimõttest: seltskonnatants olgu lihtne ja rajanegu loomulikul liikumisel. Küllap selles peitubki standardtantsude aeglase valsi, tango, aeglase fokstroti ja fokstroti igihaljuse põhjus. Standardtantsud on põhjustanud palju vaidlusi. Väidetakse, et seltskonnatantsude standardiseerimine pidurdavat nende arengut ja sundivat oma kaanonitega peale taseme ja normid, mis ei ühti alati kohalike arusaamadega. Siinkohal tasuks meenutada, et kogu käitumisõpetus ja niisugused võistlustantsuga otseses suguluses olevad spordialad nagu
ainuvalitsejaks nii seltskonna- kui ka võistlustantsus. Vana jalgade positsiooni asemel, mille juures pöiad olid tugevasti pööratud väljapoole, võeti kasutusele paralleelpositsioon. Kehakallutused, vastandliikumine, tõusud, laskumised ja muud tehnilised võtted, mida vilunud tantsijad juba varem tunde järgi olid kasutanud, defineeriti ja neid hakati teadlikult õpetama. Selle kõige juures lähtuti põhimõttest: seltskonnatants olgu lihtne ja rajanegu loomulikul liikumisel. Küllap selles peitubki standardtantsude aeglase valsi, tango, aeglase fokstroti ja fokstroti igihaljuse põhjus. TANTSULINE KÕND Kaasaegsete standardtantsude aluseks on kõnd. Tantsuline kõnd erineb tavalisest kõigepealt selle poolest, et jalalihased on energilisemalt tööle rakendatud. Keha raskus ei tohi ühelegi kõndimise momendil ainult jalaluudele toetuda, suur osa koormusest peab