2000). Mõju huumusbilansile Kõrrelised heintaimed saagiaastal 1,05 Kõrrelised heintaimed külviaastal suvel puhaskülvina 0,20 allakülvina teraviljadele 0,35 Lutsern / segus kõrrelistega Lutsern Lutsern segus kõrrelistega 1. kasutusaasta 1,80 2,10 2. kasutusaasta 1,40 1,80 3. kasutusaasta 0,80 1,00 Rajamisaastal kevadel puhaskülvina 1,20 1,40 allakülv teraviljadele 0,50 0,50 suvine puhaskülv 0,30 0,30 Kaunviljad (põhk koristatud) 0,35 Kui värske huumus mineraliseerub intensiivselt kultuuridest vabal perioodil, siis me ei kasuta õigesti mulla varusid. Aastakulu on küll suur, kuid sellega ei kaasne taimset produktsiooni. Kultuuridest vabal
Tihti limiteeribki rohumaade rajamise võimalus (eriti karjamaad) karja maksimaalse suuruse, sest rohusöötade juurdeostmine on tavaliselt kõige keerulisem või kallim. Uute rohumaade rajamise puhul tuleb võimaluse korral silmas pidada ka aspekti, et need ei oleks rajatud kõik lühikese aja jooksul. Rohumaade rajamine on kallis ning sellise tegutsemise puhul planeeritakse tootmisse iga teatud perioodi möödudes suur investeeringuvajadus ning ühtlasi ka puudujääk rohusöötades (rajamisaastal on saak väiksem kui normaalsel kasutusaastal). Kui rohumaid uuendatakse igal aastal võrdses koguses, on tootmine sujuvam. Teraviljade valikul tuleb lähtuda sellest, mida on kõige otstarbekam loomadele sööta või siis kasvatada müügikultuure (raps, toidunisu), mille müük korvaks omakorda sööda ostmise kulud. Seakasvatusele spetsialiseerunud tootmises on eelkõige tähtis teraviljasaakide suurus ja selleks kasutatava maa pind.