(Fichte jaoks on absoluutne mina). Jumal on igas inimeses välja arvatud minus, see tähendab, et ma pean rääkima igaühega nagu jumalaga. Inglise keeles on kaks mina väljendavat sõna (I ja me), saksa keeles vaid üks (ich). Keel ellimineerib ,,sind", saksa keeles on viisakusvorm sinust ,,nemad". Sellised asjad on paljudes keeltes. See mis Buberile tundus, et mina ja sina on kõige lihtsamad asjad maailmas, sellega on probleeme. Teda peetakse dialoogilise filosoofia rajakaks. Mihhail Bahtin (1895-1975), ta oli filosoof. Ta teeskles elu ajal, et ta on kirjandusteadlane. Kirjandusteadlasena polnud ta ka halb, aga filosoofias parem. Temaga on seotud mitu erinevat konseptsiooni, üks neist on dialoogiline poeetika. Tostojevski romaanid on kummalised, sellele juhtis juba tähelepanu ka Freud. Freudi järgi on meeste põhiline soov seksida oma emaga ja ära tappa oma isa, samas aga ta tahab, et see kogemus oleks originaalne (teistele see pole lubatud)
) ,,Der Mench ist was Er esst". Meelelisel tunnetamisel on 2 puudust 1) meeleline tunnetamine on piiratud iseloomuga. (Nt silmapiiri taha ei näe, ei kuule hästi) 2) meeleline tunnetamine võib olla näiline mitte tegelik. (Nt. inimene kellel amputeeritakse jalg võib ikka tunda jalavalu). · Mõistuslik e. ratsionaalne tunnetamine basseerub mõtlemisel. On olemas filosoofiline vool ehk ratsionalism. mille rajakaks oli prantslane R. Descartes ,,Cogito ergo sum!" (,,Mõtlen, järelikult olen olemas!"). · Kogemuslik e. empiiriline tunnetamine Tunnetamine basseerub kogemusel (Tean, olen kogenud). On olemas selline filosoofiline vool empirism õpetus, kus tunnetus basseerub kogemusele. Selle rajajaks peetakse inglast J. Locke. ,,Tabula rasa" ehk ,,Puhas leht". Inimene sünnib puhta lehena, kuhu hakatakse elu jooksul kirjutama kogemusi. A priori - kogemusele
annaabi.ee 
