puitu kvaliteet, paraneb sanitaarne seisund sest haigustesse nakatunud puud raiutakse. Hooldusraie majanduslikud eesmärgid 1) täiendava puidukoguse saamine puistu eluea jooksul tema koosseisust iseharvenemise käigus väljalangevate puude arvel kui nt ühes puistus ei tehta hooldusraiet ja teises tehakse siis lõppkokkuvõttes saab suurema majandusliku tulu siiski metsast kus tehti hooldusraiet, sest haigeid puid ei jäeta kuivama vaid raiutakes ning võetakse kasutusele ja saadakse ka nende arvelt lisatulu. 2) lüheneb raiering tänu hooldusraietele jääb allesjäänud puudele suurem toitepind ja seetõttu kasvavada nad ka kiiremini. 3) lõppraies saadava puidukoguse kvaliteedi parandamine haiged puud raiutakse nin lõppraieikka jõuavad vaid kvaliteetsed puud, mis annavad suremat tulu. 4) metsa rekreatiivsete omaduste parandamine kui metsa on hooldatud
kahjustatud puud, samuti puud, millised hukkuvad enne järgmist hooldusraiet. b) väheväärtuslikud puud - kõverad, harulised, jäme-okslikud, "hundid", c) puud, mis takistavad paremate puude kasvu, "piitsutajad"(tavaliselt arukask) 3) Kaasaaitajad e. abistajad puud. Siia kuuluvad puud, mis aitavad laasuda peapuuliigil ja on vajalikud puistu sobiva täiuse säilitamiseks. Kaasaaitajad puud võivad olla nii peapuuliigist kui kaaspuuliigist, nad enamasti raiutakes viimaste hooldusraiete käigus. Harvendusraiete kordusperioodiks on soovitavalt 10-15 aastat. Alates III vanuseklassist tehtavaid puistu harvendusi nimetati varasemas hooldusraiete klassifikatsioonis põimendus-raieteks. Puistu vanuse suurenedes aeglustub täiuse taastumine ja vanemates puistutes tehakse seepärast harvendusraied nõrgema raiekraadiga. Harvendusraiete viimastel kordustel tuleks tagada suur täius ja mitte enam raiuda ülemiste kasvuklasside puid
annaabi.ee 
