Tarvastu kuued olid sirge seljaosaga, küljesiilud ulatusid peaaegu kaenlani ja siilude kohta moodustusid kühmud, nn. puusad. Seepärast nimetatakse neid rahvasuus ka puusadega kuubedeks. Ülevalt otsast lõigati küljesiilud kumerad ja õmmeldi põhiosaga kokku nõnda, et need hoidsid püsti. Tarvastu pikk-kuued olid eriti järskude puusadega ja ka kaunistused olid neil eriti rikkalikud. Külgede allosas särasid rohelisest või punasest kalevist lõhandikulapid ehk raiused. Talvel kanti Tarvastus valget puusadega lambanahkset kasukat, mis oli kaunistatud punasest ja rohekasmustast pargitud nahast rihmadega ehk liignahkadega. Oma lõikelt oli naistekasukas nn. pikk-kasukas: sageli suure lahtise rinnaesisega, kust jäeti välja paistma sõlg või rinnarätik. Eesti kasukaid kanti üldiselt ühtepidi karv seespool. Kasuka kaitseks, aga ka sooja pärast aeti kasuka peale pikk-kuub. Kasuka ja pikk-kuue vahele tõmmati mõnikord veel rüü.
pruunid ja kaunistatud viklitega. Jalas kanti töö ja igapäevajalanõudena pastlaid, viiske ja puukompasid ning alates 19. saj keskpaigast musti säärsaapaid. Kuna Tori kihelkond paiknes kahel pool Pärnu jõge, siis on paremkalda elanike rõivastus saanud mõjutusi PärnuJaagupist ja vasakalda elanike riietus Halliste kihelkonnast. särk Võrreldes naistesärkidega olid meeste särgid lühemad, ulatudes vaid poole sääreni või põlveni.Mõlematel külgedel on allääres raiused e lõhikud.Kaenla all olid nelinurksed kaenlalapid.Töösärgil ei olnud kraed ja varrukatel puudusid värvlid.Varrukad olid lühemad ja kitsamad kui pidusärkidel. Pidusärk oi väikese püstkrae(vanem) või mahakeeratava kraega(uuem). Kaelus ja varrukasuu olid kurrutatud ning varrukasuu lõppes värvliga. Särgi kaunistuseks olid tagasihoidikumad kui naistel. Varrukavärvel oli ääristatud tagidega ja peale olid tikitud valge niidiga tikk ja püvisilmpistes väljaõmblus
annaabi.ee 
