maailma eri sfääre ühendavast ilmapuust? Suur Tamm: Laulutüüp tuntud karjalastel, soomlastel ja eestlastel Karjalas: müüt > ... > rabanduseloits Eestis: müüt >... > kosjafantaasia Aluseks kujutelm pühkmetest kasvanud eriliselt suurest puust, mis katab kinni taeva, varjutab kuu ja päikese ning seab ohtu senise maailmakorra. Endise olukorra taastamiseks otsitakse tamme raiujat, kelleks saab eriline mees või mehed (vennad). Raiumisel tekkinud laastudest ja muudest puu osadest tekivad mitmesugused inimesele vajalikud asjad või ka inimest kahjustavad nähtused. · Äänisjärve petroglüüf ilmapuu · Maad ja teispoolsust ühendav ilmapuu (seos hingedeajaga, vrd kuldne kõrend mardilauludes) Suur Tamm linnutee Oluline puu langetamine kajastab linnutee tekkimist ja kadumist taevas Seos pööriaegadega
Paljusid esemeid looduses peeti pühadeks, puutumatuteks, salapärasteks, neid tuli eriliselt austada. Need võisid olla nähtused, esemed, kohad, midagi, mis on igapäevasest eraldiseisev. Püüti ära seletada, miks miski just nii on. Kui miski läks halvasti, siis öeldi, et puudus haldjate soosind. Ohverdamine pühade hiiepuude, -salude, -metsade, ohvrikivide juures. Millegi saavutamiseks oli vaja loodusvaimude, haldjate soosingut. Hiiepuud olid enamasti tammed või pärnad. Hiiepuu raiujat ähvardas surm. Hiiepuu juures ei tohtinud ka muru niite. Ohverdati toitu, hõbeda tükikesi, viidi erinevaid ande. Oluline oli pigem tegevus ise, kui just millegi konkreetse viimine. Ohvrikividel polnud määravaks suurus, vaid kuju, sel pidid olema lohud. Sinna kogunenud veega pesti silmi või nägu (sellel pidi olema ravivõime). Ohvriallikad ohvrikoht ja tervendav võime. Allikate juures ohverdati ka ehteasju ja teravilju. Jumal see sõna on vanem ristiusust
annaabi.ee 
