ajab rotid aida pealta, vesihallid vilja seesta, küidud külmasta kambrista. Kass on kaval kargamaie, hiir on vilgas hüppamaie. Sõitke, sääred, pöitke, põlved, laske teeda, labajalad, hüppa, hüppa, hiirekene, karga noppest, kassikene! Laulud on ka teekäigul ajaviiteks. Tüüpiline üksilaul on karjaste helletamine. Kindla otstarbega üksilaul on hällilaul või äiutus. Aia, äiu emme poega, Tuudu, tuudu tuvi poega, Tammu, tammu taadi poega, Emme heina niitijaks Taadi tamme raiujaks. Ole usin kasva kasin Siis sind noorelt nopitakse, Tanu pähä topitakse. Kadunud omakse või sõbra surma puhul lauldi itke. Needki on üksilaulud, kus laulja leinameeleolusid väljendades ühtlasi heietab mälestusi kadunust. Ühtlasi on see leinaja kõnelus kadunuga. Lauluvormis retsiteeriti mitmesugust tõemaagiat (ussi-, hundisõnu vm.) ja arstimissõnu.
N: Kalevipoja ja Vanapagana vaheline kiviviskevõistlus; Kalevipoeg kündmas Sootaguse külas, mille tulemusena tekkis heinamaa 49. Kuidas (M. Hiiemäe artikli põhjal) rahvapärimuses kujutatud hiidude Kalevipoeg ja Dobrõnja suhteid?. Dobrõnjat on kujutatud kui Kalevipoja vene rahvusest vastet. On mitmeid erinevaid versioone nendevahelisest lahingust Vägilase mäel, kus üks teisel jalad maha raius ning too selle tagajärjel suri. Kord raiujaks Kalevipoeg, kord Dobrõjna. Dobrõnja on vene rahvuskangelane, kes leidis endale vastase eestlaste Kalevipojas. Hilisemas pärimuses on Dobrõnja nimi asendunud Tobrinaga 50. Kirjelda setode Peko kultust (osalejad, palvuste suunitlus, läbiviidud riitused, Peko kuju jne). Missuguseid paralleele leidub Peko kultusele sugulasrahvastelt? Peko on viljakusjumalus. Kujud kaetud küünlavaha ja nõega, puidust või õlgedest u poolmeetritkõrge