tehnoloogiaid ning meediavahendeid kommunikatsiooniks. Tehnika on muutnud peale looduse ka inimeste suhtumist loodusesse ja enesesse. Tehnikat peetakse eesmärgiks omaette, selle asemel, et suhtuda temasse kui vahendisse muude eesmärkide saavutamiseks. Inimene on tehnikaga justkui sümbioosis. Inimene arendab tehnikat ja siis kohandab end selle arendatud masina või süsteemiga. Seppo Raiski (Tempere arst) väitis, et teadus ei proovi probleemile lahendust leida praktilise eluga seotud keskkonnas, vaid vajalik info sünteesitakse hermeetilistes laboratooriumides ja tulemised viiakse tagasi praktilisse ellu, samas kui praktiline elu on juba vahepeal muutunud ega ole kunagi sama, mis on laboratoorsetes tingimustes. Juha Varto (Tempere filosoof) piltlikustas Heideggeri keskset mõtet: Tõde võib olla vaid
jäänud tööd lõpetati. 1944. aastal võttis Nõukogude armee suuna Eestisse. Paljud siinsed arhitektid põgenesid mujale (Herbert Johanson, Olev Siinmaa, Elmar Lohk, Ernst Kesa, Roman Koolmar, Arthur Jürvetson jpt). Sõjaga jäi Eesti arhitektide seltskond väga väikseks. Soositumateks osutusid need, kes olid Punaarmees või Nõukogude tagalas viibinud. Siia toodi ka palju Venemaa eestlasi ja venelasi. Viimase seas kuulsamaks näiteks G. Sumovski, O. Ljalin, I. Raiski ja J. Russanov. 1940ndate teist poolt nimetab Mart Kalm liberaalse stalinismi perioodiks, mil arhitektuuris toetuti 1930ndate esindustraditsionistlikule kogemusele.[12] 1950ndatel hakkasid silma ka Tallinna Polütehnilise Instituudi lõpetanud noored arhitektid. Viiest lennust enam kui 100 arhitekti moodustasid Eesti projekteerijate kandva jõu kuni 1970ndateni.[13] Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis avati 1951. aastal arhitektuurieriala.
Järva-Jaanist on pärit teadusemees ja õppejõud Ants Nurmekivi ja Harry Lemberg, kelle osa vabariigi vastupidavusalades on märkimisväärne. Vabariigi kiir- ja tõkkejooksu vanemtreener on mitmed aastad olnud türilane Leonhard Soom. Sportlastest on peale II maailmasõda vabariigi koondvõistkonda või kõrgemale jõudnud Totti Kasekamp, Andres ja Helen Püümann Lehtsest, Aleksander Tammeert, Aadu Krevald ja Aksel Laul Tapalt, Maie Tiigi, Kalev Martsepp, Gudrun Kaukver, Marika Raiski, Ann Hiiemaa, Jaan Põldmaa ja Victoria Kass Paidest, Laine Erik-Kallas Retlast, Sirkka-Liisa Kivine ja Kalev Maarand Säreverest, Rutti Luksepp, Anne Sookael-Mägi, Hilje Eerik, Pille Tõnissoo, Deivi Sadeiko-Jäärats, Tiina Beljaeva, Enrik Lang, Paavo Kivine, Hilje Uudemets, Indrek Vahtra, Gunnar Kirsipuu, Margus Pirksaar, Rait Männik ja Jaanus Suvi Türilt, Toomas Berendsen ja Madli Luur Amblast, Ants Nurmekivi Järva- Jaanist, Enn Rohula Karinult, Sergei Ustintsev ja Tarmo Saar Koerust..