nimel ning suurem osa elanikkonnast jätkab endiselt samas vaimus. Suur osa elanikkonnast ei mõista seda ning vaatab maailma vaid enda tasandilt. Ei ole lihtne inimmasside käitumist muuta. Kuid isegi see, kui väike osa inimkonnast on võtnud endale vaevaks mõelda ka tuleviku võimalustele, on ka sellest juba looduse mõttetule raiskamisele edusammuks. Paljud probleemid maailmas on tekkinud inimeste mõtlematuse ja raiskamisvajaduse tõttu. Loodud on ka mitmesuguseid organisatsioone, mis aitavad keskkonda kaitsta ning globaalprobleeme ennetada. Ühelt poolt oleme me loodusvarasid raisanud, kuid veel ei ole hilja leida uusi mooduseid, et see lõpetada. Minu silmis aitab iga inimese panus tuleviku heaolule kaasa. Selleks, et aidata maailmal säilida, ei ole tarvis muud, kui mõelda veidi ,,roheliselt" ning tarbida mõistuse piires, et ka järeltulevatel põlvedel oleks ressursse, mille toel elada.
võimalusi, et seda kiiresti teha. Nii saavad väga tihti kahjustada just merelinnud. Isegi õhuke õlikirme veepinnal võib kahjustada nende surma. See omakorda võib panna mõned liigid väljasuremisohtu. Sedaviisi hävitabki inimene vaikselt, endale ehk arusaamatul moel, ümbritsevat keskkonda, loodust ning Maad ennast, mida peaks jätkuma veel paljudele, paljudele tulevastele põlvedele. Kõik see ja paljudki teised probleemid on tegelikult tekkinud inimese nii öelda raiskamisvajaduse tõttu. Kõike saaks tarbida ka mõistuse piirides, mitte nagu Mati Unt on öelnud ,,Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel istub.". Näiteks saab metsaraiet vähendada ka paberi taaskäitlemisega. Või veereostust, mõeldes, mida ja kuhu visata, et see ei satuks meie enda joogivette. Minu silmis aitab iga inimese väike panus edasi selles, et ka tulevik oleks looduse kohapealt helge. Selleks, et päästa meie loodus, ei pea olema maailmaparandaja.