Tohutusuured silmad, sageli poolvääriskivist. Sumerid võisid olla üsna heledat verd ja sinisilmsed. Preester Abilil Ur-Nanše votiivplaat. Lagaš jumalate tänamiseks tehtud, ehitatud ese, või žest. Tähtsusperspektiiv- valitseja on suurem kui teised inimesed Kajastub sumerite välimus- kiilakad, seelikutes mehed, suured ninad, obsidiaanist habemenuga- vulkaaniline klaas. Kujutised ja kiilkirja märgid esinevad segamini, inimestele on peale kirjutatud jne. Eannatumi steel (Raisakullide steel). Lagaš. 2500Ekr kujutab linnriikide vahelist lahingut.lahingujärel laipu sööma tulnud raisakullid. Verine lahing,jne. Avers- esikülg revers-tagakülg Kuninglikud hauad Kuninganna Puabi haud Uris Kaevas välja 1920 L. Woolley šahthauad kus kaaskond läks valitsejaga kaasa, tapeti ka loomad, kes inimesed hauda viisid. Nn. Uri standart. Mosaiik: lasuriit ja teokarbid. Arvatavasti kõlakast mingile tundmatule muusikariistale 2400ekr
Ei ole teada, kuidas need kaks on omavahel seotud. Pole ka teada, kellest unken koosnes ja mida ta tegelikult tegi (unkeni olemasolu põhjal on räägitud isegi sumeri linnriikide demokraatiast, nt Taani teadlane Thor Jakobsen, kasutavad oma arvamuste tõendiks stseeni ,,Gilgames ja Akka´st"). Kodanikke juhtis kuningas sõjaretkel (pole tõendeid professionaalse sõjaväe olemasolust sumeri linnriikides). Lagasi kuningas Eannatum on ülistanud oma võitu Umma linnriigi üle reljeefil (nn Raisakullide steel), mis on parim näide sellest, kuidas sumerid sõdisid. Teine kujutis on nn Uri standard, millel on ka vanim teadaolev ratta kujutis). Üldine arusaam on see, et areng läks templi poliitilise osatähtsuse vähenemise ja kuninga poliitilise osatähtsuse suurenemise suunas (tõendina kasutas seda, et varastes linnriikides pole märki templist eraldi seisvast valitsejatest, hiljem tekkisid märgid eraldi olevast väepealik-kuningast).
Konfliktide käigus allutasid suuremad linnriigid väiksemaid oma ülemvõimule, mis viis aja jooksul suuremate ja võimsamate riikide kujunemisele. U 26. saj tõusis esile Uruki I dünastia (tuntuim valitseja kangelaspärimuse kohaselt Gilgames). 25. saj tõusis esile esmalt Uri I dünastia (Uri kuningahaudadest hilisem) ja peagi seejärel Lagasi dünastia. Järgnes pikaajaline võitlus Lagasi ja Umma vahel (selle silmapaistvam mälestis on Lagasi kuninga Eannatum'i püstitatud nn raisakullide sammas, tähistamaks võitu Umma üle). 24. saj esimesel poolel teostas Lagasi valitseja Urukagina riigis sotsiaalseid reforme, millega taastas vahepeal kuningate kätte läinud maavaldusi, püüdis piirata rikaste omavoli ja kaitsta alamate kihtide huve. Peagi sai Urukagina lüüa Umma, Uruki ja Uri valitseja Lugalzagesi käest, kes vallutas Lagasi ja ühendas, nähtavasti esimese valitsejana, kõik tähtsamad Sumeri riigid oma võimu alla. Akkadi riik 2340 2159
annaabi.ee 
