kääbusjõehobu, kuid liigse küttimise tagajärjel on see loomaliik kadunud. 13 9.4. Linnud Alates augustist saabuvad Küprosele rändlinnud, nagu toonekured, viud, harksabakullid, pistrikud, mitmesugused kurelised ning paljud laulu-ja veelinnud. Üks Küprosele iseloomulik röövlind on haugaskotkas, seda liiki kohtab ka Lõuna-Euroopas ja Aafrikas. Samuti võib kohata saarel ka raisakotkaid. 9.5. Kalad Väiksemates mägijõgedes kalu ei ole, kuid nendest võib leida mageveekrabisid. Sealsetes veehoidlates leidub mageveekalu, nagu karpi, jõeahvenat ja forelli. Kunagine ohjeldamatu kalapüük on tühjendanud Küprost ümbritseva mere, kus pole enam kuigi palju kalu. Selle tõttu on võetud kasutusele vajalikud meetmed, nüüd hakkavad kalaparved tasapisi suurenema. Kõige levinumad on papagoikalad, limakalad, mudilased ja vikerkalalased. Vahemere
Eluhoonetest on leitud savikujukesi ja maalingute jälgi seintel. Osad hooned olid ilmselt kultusliku otstarbega, nende seinu on kaunistatud maalingute ja reljeefidega. Neist hoonetest on ka leitud luust ja savist kujukesi (härjad, naised). Neil naisekujukestel selgesti kujutatud ka nägu. Sageli viljakuseteema. Majaseinu on kaunistatud härjasarvedega. Çatal Hüyükis maeti elamutesse. Oletatud on kahekordset matmist maalingud kultushoonetest, mis kujutavad raisakotkaid laipu söömas. Panusteks ooker, kauriteokarbid. Elas seal u 6000 inimest, seda on peetud maailma esimeseks linnaks. Kasvatati nisu, otra, koduloomadest veiseid. Enamik elanikke olidki maaviljelejad. Ka käsitöö ja kaubavahetus. Çatal Hüyüki õitseng tulenes sellest, et omati obsidiaanikaubanduse monopoli (lähedastes mägedes olid obsidiaanikaevandused). Valmistati puu- ja savinõusid. Tunti vase külmtöötlemist. Tähtis osa naha ja kangaste tootmisel.
annaabi.ee 
