Putuktoidulised Tik 2011 Kaisa Helena Luht Robert ja Tristan Sigimine Putuktoidulised imetajad sünnitavad. Sõltuvalt liigist sigivad putuktoidulised imetajad 1-3 korda aastas. Jooksuaeg on sõltuvalt liigist märtsist septembrini. Sündinud pojad on paljad ja pimedad. Pojad iseseisvuvad umbes 1 kuu vanuselt. Elupaigad Elavad urgudes. Leht ja segametsades. Toitumine Enamasti loomtoiduline. Ei ütle ära ka raipetest. Mõned liigid söövad ka taimi. Levikuala Elavad mandri eestis. Mujal maailmas elvad Kesk-Euroopas ja Aasias. Mutt Liigi nimi ladina keeles on Talpa europea Kehamass on 60-130 grammi Toitumine on eranditult loomne. Sööb vihmausse, putukaid ja nende vastseid. Saagiks langevad ka hiired, karihiired, rotid, konnad, sisalikud, maod jt. Looduslikud vaenlased on nirk, kärp, metsnugis, ronk, vares, toonekurg, kassikakk.
· Pereelu.Emaslind muneb aprillis 3-4 muna paaripäevaste vahedega. Haub emaslind, isaslind tuleb pesale ainult siis, kui emaslind pause teeb. Haudumise vältel isaslind toidab emast, samuti hoiab pesapiirkonnal silma peal kõrgel tiireldes · Toidulaud. Toitub väikestest imetajatest (peamiseks toiduks on võimaluse korral jänesed), ei ütle ära ka lindudest. Harvemini sööb roomajaid, kahepaikseid, vihmausse ja suuri putukaid. Toitub ka raipetest. · Arvukus. Eestis pesitseb 4 500-6 500 paari, Euroopas 750 000-1 200 000 paari. · Vaenlased. Suured röövlinnud. . Tuttpütt · Välimus. (vaata pilte) Tuttpütid sulgivad pärast pesitsushooaega ja on puhkesulestikus hoopis teistsuguse välimusega kui hundsulestikus. Hundsulestik on tundvalt värvikirevam. · Kus võib kohata... Tuttpütid eelistavad suuremaid veekogusid, mis on oma olemuselt madalad ning kala- ja taimestikurikkad. · Eluiga
või ujuvad organismid. Järvede profundaalis väheharjasussid, rõngasussid, kahetiivaliste larvid, isegi sadu tuhandeid isendeid /m2. paljud makrofauna liigid saavad elada hapnikuvaeses vees. Läänemeres on 25% selliseid piirkondi, kus hapnik puudub täielikult või on minimaalselt. fauna järves. Meriliiliad/kurgid/käsnad setete pinnal. Abüssaalis 1500 m ja sügavamal –suured Gammarused(süvavees on nad hiiglased!) ja amfipoodid – toituvad raipetest, toiduvõrgu tipus (kalu ei pruugi ollagi). Kohastumused: metabolism väga madal =>juurdekasv ja reproduktsiooni kiirus väikesed. Kõrge hüdrostaatilise rõhu, nappide toiduvarude ja madala temperatuuri tingimustes. Rõhutundmatud kuid temperatuuritundlikud – surevad kui temperatuur muutub 6kraadi võrra. Süvaveekaladel on rõhu kontrollimiseks õhupõis. Nad sisaldavad palju rasvasid. Suur suu. Pikkusesse välja venitatud sooltoruga, et max toitu ära seedida
annaabi.ee 
