Kõik muutus siis kui ta sõtta läks 1941 aastal ning ta muutus teistsuguseks inimeseks. Hakkas jooma, suitsetama. Üle Venemaa oli ta kuulus laulja ning helilooja. Pärast sõda kui ta tagasi kodumaale tuli, siis oli ta juba täielik joodik ja inimesed rääkisid temast taga. Ta abiellus Evaga. Eva oli see kellega ta kõrtsus olles tutvus kui vedas poistega kihla, et abiellub esimese naisega, kes siia kõrtsi sisse astub. Eva oli nõus ning pärast abiellumist ta juba pettis Raimondit. Raimondi elu läks veel allamäge, hakkas rohkem jooma ning polnud nõus ravile minema kuna raviti sellist haigust hullumajas ja ta ei tahtnud oma mainet rikkuda. Lõpuks ta suri 1949-ndal aastal kopsuvähki ja siis oli inimestel väga kurb, et teda ei ole enam. Ei ole sellist fantastilist heliloojat meie seas. Järgi jäi aga nii palju häid laule, mida tänapäeval õnneks ja lausa peabki mängima, esitama, kuulama. George
Peres oli veel kaks last Evi ja Enn. Koolis hakkas käima ta juba enne seitsmendat eluaastat. Aasta pärast algkooli astumist jätkas tema haridustee Paides, kus ta alustas klaveriõpinguid. Raimond polnud aga väga usin etüüde harjutama, vaid veetis suurema osa ajast klaveril improviseerides või tuntuid lugusi mängides. Algkoolis käis ta Raplas ja Paides. Klaverimängu eratunde sai ta Pertelilt ning Tallinnas Theodor Lembalt. Just ema oli see, kes otsustas klaverimängu kasuks, kuigi Raimondit ennast paelus viiulimäng. Hiljem mängis Raimond erinevates orkestrites peale klaveri ka akordionit, kitarri ja trumme. 1926. aasta sügisel astus Raimond Valgre Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi, kus hakkas õppima ehitustehnikat. Kooli lõpetas ta 1931. aasta juunis. Tema esimesed laulud valmisid 1933. Aastal. Ta töötas elatise teenimiseks restoranimuusikuna, mängis klaverit, akordionit, kitarri ja laulis ka. Samuti töötas orkestrijuhina. Suurema osa
annaabi.ee 
