taimekasvu seisukohalt. Sel juhul näitab LPK taimes sellist pliisisaldust, millest suurema sisalduse puhul pidurdub taime kasv. Orienteeruvaks pliisisalduse toksilisuse alampiiriks kaera- ja ristikutaimedes loetakse 50 mg/kg kuivaines. Seejuures ei ole plii kontsentratsiooni toksilisuse piir taimedes kindel ega muutumatu suurus, vaid sõltub taime bioloogilistest iseärasustest, kasvukoha mulla omadustest ja mitmetest teistest teguritest. Nii on pliisisalduse toksilisuse piir raiheinas varieerunud 61-2000 mg/kg, aruheinal aga 25-420 mg/kg. Enamikus maades on toiduna kasutatavate taimsete produktide kuivaine pliisisalduse LPK-ks 2-3 mg/kg. Kuid lubatakse ka 10- ja isegi 30-milligrammist pliisisaldust. 8 6. Kokkuvõte 9 10 6. Kokkuvõte 11 7.Kasutatud Kirjandus Internet:1. http://www.keskkonnainfo.ee 2.http://eelis.ic.envir
kliid ja jahvatusjäätmed. Erinevatele söötadele on iseloomulikumad erinevad mükotoksiinid: konsentraate saastavad afatoksiinid, maisi fumonisiinid ja zearalenoon, teisi teravilju DON, ohratoksiinid ja ergotalkaloidid (Fink-Gremmels, 2008). Karjamaarohus võib kasvada kottseen tungaltera, teatud kõrrelistele on iseloomulikud neile omased endofüütsed seened (Neotyphodium coenophialum kõrges aruheinas, Neotyphodium (Acremonium) lolii karjamaa raiheinas), mis produtseerivad ergotalkaloide, indooliühendeid, terpeene jt neurotoksilisi ja vasokonstriktoorseid ühendeid (Ronald, Riley ja Pestka, 2011). Haljassöötade konserveerimisel (sileerimine, kuivatamine) võivad ellu jääda juba niitmisel haljassöödas leidunud mükotoksiinid, lisaks võivad hallitused säilitamisel edasi kasvada. Ebaõige transpordi ja säilitamise käigus tekib mükotoksiine ka
annaabi.ee 
