haigusetekitaja levimise takistamine mitmesuguste profülaktiliste võtetega. Kuidas vältida? Vältida tuleks liiga tihedate kuuse- ja männikultuuride istutamist. Juurepessust tugevasti kahjustatud kuuse- või männi-enamusega puistute lageraie järel tuleks metsauuendamisel võimaluse korral välja vahetada peapuuliik uueks peapuuliigiks lehtpuu! Kui mets rajatakse endisele põllumaale, siis esimeses metsapõlvkonnas lehtpuupuistu v segapuistu. Kuidas raietel? Kui okaspuupuistu kännud on peaaegu v vahelka täiesti juurepessuvabad, siis tuleks vältida nende nakatumist lihtsaim ja odavaim võimalus selleks on raiete tegemine üksnes talvel; suviste raiete korral tuleks aga kännud tingimata ja võimalikult kohe töödelda juurepessuvastase preparaadiga. Juurepessust tugevasti kahjustatud puistutes pole haigusest jagusaamiseks vaja kiirustada haigestunud puude väljaraiumisega, sest raie järel hakkab haigus nakatunud kännu
eraisikutelt siiski vaid tasu eest) kui ka metsi raieks. Maakondades loodi kohalikud küttekomiteed. Küttekomitee raievõimsus oli esialgu tagasihoidlik, mistõttu sõjaväele küttepuitu varuma pandi ka teisi riigiasutusi, omavalitsusi ja eraettevõtjaid. 1919.a. loodi metsavalitsuse süsteemis riigi metsatööstus asutuste ja elanike varustamiseks metsamaterjalidega, aga ka puiduhindade reguleerimiseks ja raietel metsamajanduse huvide arvestamiseks. Samal aastal töötati juba 14 metskonnas ja raiuti kokku 32 400 m3 puitu, sellest küttepuitu 21 600 m3 (Riigi ..., 1932). Peamine tarbija oli elanikkond, sest riigiasutusi ja sõjaväge varustas küttekomitee. . Juunis 1920 toimunud metsaülemate koosolekul nõuti juba küttekomitee likvideerimist ja tema varade üleandmist Metsade Peavalitsusele. Likvideerimine sai teoks 14. septembril 1921.a. . Metskonnad töötasid 1920.a
annaabi.ee 
