Peamiseks FLEGT'i rakendamise põhjuseks nii Eestis, kui Soomes on illegaalse metsaraie suur osakaal. Selles osas on mõlema riigi tasandil sõna võtnud mitmed üksused ja ühingud, ka riiklikul tasandil. Kuna, vähemalt Eesti riigi tasandil, on ebaseadusliku metsaraie fikseerimine ja karistamine keerukas on seda püütud igal võimalikul juhul fikseerida kui keskkonnale tekitatavat kahju, mis on ka tegelikuks aluseks, mille põhjal näiteks Eestis reaalselt illegaalset raietegevust ja -puidukaubandust mõistetakse (seda nii 2005 aastani, kui osaliselt ka tänapäevani välja, sest 100%-liselt ei ole võimalik igale seaduserikkumisele reageerida). Probleemiks on senine mõiste ebapiisav mõiste täpsus. 2005 aasta algul sai see mõiste nõupidamise käigus otsustatud Eestimaa Looduse Fondi ja Eesti Rohelise Liikumise juhtkonna või nende esindajate poolt, Riigimetsa Majandamise Keskuse juhtimisel. Mõiste oleks järgnev:
Eriti hea on karjatada lambaid, kuna need söövad meelsasti puude ja põõsaste kännuvõsusid. Samas peaks kariloomade eest kaitsma säilitatavaid noori puid ja põõsaid. Puiskarjamaade taastamine: · Enamus tänapäeval majandatavaid puiskarjamaid on kas endised puisniidud või endised suhteliselt lagedad looduslikud karjamaad. Järjepidevalt karjatatud metsa leidub väga vähe. Seega pole ka eriti võtta ajaloolisi eeskujusid puiskarjamaade taastamisel. Õigem oleks nimetada raietegevust "kujundamiseks", lähtudes tänapäevastest vajadustest. · Puiskarjamaal tuleb harvendamisega soodustada rohukamara moodustumist, suurendada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust ning kujundada puistu kergesti läbitavaks, inimsilmale kauniks ja elamusi pakkuvaks. · Puiskarjamaa ja puisniidu kujundamise üldised põhimõtted on sarnased. Tugevamat harvendust vajavas väga tihedas metsas võib raiet teha järkjärgult, mitme aasta jooksul. Esimese harvendusega võib näiteks
annaabi.ee 
