vastupanuvõime kahjustavatele teguritele (nii abiootilistele teguritele kui kahjuritele ja haigustele), või soodustada otseselt kahjurite ja haiguste levikut. Kõik algab kasvukohale sobiva puuliigi valikust, õigest metsa rajamisest ja hooldamisest kuni raiete planeerimiseni ja metsa ülestöötamiseni ning materjali väljaveoni välja. Näiteks raielankide ruumilisest ja ajalisest planeerimisest sõltuvad suuresti männikärsakate arvukus ja raiestikele rajatud metsakultuuridele tekitatavad kahjustused. Liiga järsud tugevaastmelised harvendusraied noorendikes suurendavad lumekahjustuste ohtu, õigeaegselt koristamata tormimurd või metsast väljavedamata toores metsamaterjal loob eeldused koore-, säsi- ja puiduüraskite hulgisigimiseks. Suureneb tormiheite ja tormimurru oht, eriti kui kokkuveoteed on laiemad kui 3 meetrit. Puude mehaaniline vigastamine
männases. Õied tipmises hõredas õisikus, õiekroon valge, 3-4 mm läbimõõdus. Õitseb juunist augustini, viljaks pähklikestest koosnev jaguvili. Praktilist tähtsust ei oma. Kuivades muutub taim mustaks. Samblarinne: vähe arenenud, esineb tüviksammal, lehiksamblad, roossammal, raunik, metsakäharik, laanik, soovildik, teravtipp. 48 Raiestikele on iseloomulik lopsakas, laialehelistest rohttaimedest angervaks, seaohakas, ojamõõl jt., kõrrelistest soo-, jänes- ja metskastik, luht-kastevars - ning tarnadest mätastarn jt. koosnev taimestik. Metsa uuenemine toimub peamiselt sanglepa ja kaskedega. Levik: vähesel määral kogu Eestis. Tähtsamad taimekooslused: angervaksa-sanglepik, angervaksakaasik, angervaksakuusik. KORDAMISKÜSIMUSED 1. Millist tüüpi muldadega on tegemist soovikumetsades?
annaabi.ee 
