eemaldatakse). 2.2. Uuri diagrammist andmeid ning vasta selle põhjal järgnevatele küsimustele . NB! Uuendusraie= lageraie+ turberaie Hooldusraie= valgustusraie+ sanitaarraie+ harvendusraie https://docs.google.com/spreadsheets/d/e/2PACX-1vQR-g6sHJyUkBBg- Y0csPz0YGYgxavTJWweAaYfihpGd90v4iIRNKCC8abBk0Bjrsywn5AuX91t-Dau/ pubchart?oid=1969755543&format=interactive 2.2.1. Võrdle Pärnumaad ning Ida-Virumaad. Vasta täislausega. Millise metsamaa raiepindala oli Pärnumaal kõige suurem, kui suur? Millline kõige väiksem, kui väike? Kui suur on nende vahe ruutmeetrites? Pärnumaal on kõige suurem riigimetsa hooldusraie osakaal, mis katab 5469 ha maad. Kõige väiksem on riigimetsa uuendusraie 1283 hektariga. Suurima ja väikeseima vahe on 5469 ha -1283 ha = 4186 ha ehk 41 860 000 m² . Kuna 1 ha = 10 000 m² 2.2.2. Millise metsamaa raiepindala oli Ida- Virumaal kõige suurem, kui suur? Millline kõige väiksem, kui väike
Samal ajal vaadates raiete ulatust, võiks metsa uuendus samuti suureneda. KOKKUVÕTE Kokkuvõtteks võib öelda, et metsa lageraie teostamine on suurenenud 2014. aastani, samal ajal kui metsa taastamine on vähenenud. KASUTATUD KIRJANDUS http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp (Viimati vaadatud 23.11.2016) https://www.riigiteataja.ee/akt/MS(Viimati vaadatud 23.11.2016) http://entsyklopeedia.ee/artikkel/hektar1 (Viimati vaadatud 23.11.2016) http://maaelu.postimees.ee/3871143/raiepindala-kahaneb-raiemaht-kasvab? _ga=1.51415021.534214438.1440833405 (Viimati vaadatud 23.11.2016) http://www.eramets.ee/wpcontent/uploads/2013/01/puiduhinnad_i_kv_2014.pd (Viimati vaadatud 23.11.2016)
lausmetsakorralduse andmetest 20% suuremad. SMI näitab suuremat lehtpuude ja väiksemat okaspuude osakaalu nii puistute pindalas kui ka puuliigi tagavaras ning SMI andmetel on puistute keskmine boniteediklass parem võrreldes lausmetsakorralduse andmetega (Aastaraamat Mets 2013). 2.Raiete pindala, mahu ja intensiivsuse muutused Raiete pindala muutused ajavahemikul 1993-2013 on esitatud joonisena ja tabelina (joonis1, lisa1). Ajavahemikul 1993-2013 on raiepindala väärtused Eestis kõikunud 92 658-142 021ha vahel. Kõige vähem võeti metsa maha pindala järgi 1997. aastal, mil raiuti 92 658 ha ning kõige enam 2012. aastal, mil raiuti 142 021ha metsa. Suhteliselt vähem raiuti ka 2007. aastal kui maha võeti 96 871 ha ulatuses metsa. 2013. aastal raiuti kõige enam metsa Pärnumaakonnas (17 522ha) ja kõige vähem Hiiumaal (1 964ha) (lisa1). Raiete pindala muutus aastail 1993–2013 (ha) 160,000 140,000 120,000 100,000 80,000 60,000
valgustusraie 19,8%, harvendusraie 63,2%, muud raied 17,5% raiete kogumahust. Raiete pindala jäi 2005. aastal peaaegu samaks võrreldes 2004 aastaga, metsa raiuti 129 721 ha, mis on vaid 1,8% vähem 2004. aastast. 2006. 2006. aastal raiuti 5,3 miljonit m3, mis on 17% vähem, kui varasemal aastal. 69% raiest moodustas uuendusraie ning 21% hooldusraied. Pindalaliselt raiuti 2006. aastal 54 400 ha, võrreldes raiemahuga vähenes raiepindala vaid 9%. Riigikogu võttis 31. mail vastu uue metsaseaduse. ELF nõukogu kritiseeris uut metsaseadust, heites ette järgmist: a) metsade majandamise kavandamisel käsitletakse metsa kõigest puude kogumina, ignoreerides metsa kui ökosüsteemi teisi tunnuseid, väärtuseid ja funktsioone; b) metsade raiumisele läheneb riik metsale kinnistupõhiselt, ignoreerides sellega metsa kui elusüsteemi terviklikku olemust ja sellest tulenevaid riske; c) metsaseaduse eelnõu välistab
annaabi.ee 
