eritakistusest. Valem: R = l × / S , kus R - liini takistus [] l - liini pikkus [m], S - liini ristlõike pindala [mm2], - eritakistus [mm2/m]. Seega l = R × S / Telefoniliin on AWG-22 ja tema juhtme läbimõõt: d = 0,644 mm. Juhtme läbimõõdust arvutame juhtme ristlõike pindala: S = × d2 / 4, seega S = 3,14 × 0,6442 / 4 = 0,3257 mm2 Telefoniliini juhtme materjal on vask (Cu). Vase eritakistuse on: = 1,68×10-8 m = 0,0168 mm2/m [ 1 m = 106 mm2/m ] Raidsalu ja Mets R = Rliin+Rtagasi kesk = 894 + 5951,6 = 6845,6 Takistuse valemist avaldatud l: l = R × S / = 6845,6 × 0,3257 / 0,0168 = 132715 m Kuna jaamast terminalseadmeni on 2 juhet, seega tuleb leitud juhtme pikkus jagada pooleks ja saame terminalseadme kauguse jaamast: 132715 / 2 = 66357,5 m 66 km Suurima lubatava pikkusega liini läbiv vool I = U / (Rtagasi kesk + Rliin + Rtelefon) U = 55,2 V I = 55,2 / (5951,6 + 894 + 142) = 0,0079 A = 7,9 mA Laadung
Suutmatus uskuda, et nende laps õpib, kui hinnet ei panda, peegeldab usaldamatust õpetajate suhtes. Me väärtustame haridust väga, aga ei usalda selle edasi andjat. Me usaldame õpetajat nii kaua kui ta ei kaldu kõrvale sellest, kuidas alati on õpetatud. Nii nagu iga lapsevanem on spetsialist meditsiinist on ta ka hariduses, sest igaüks on olnud haige ja käinud koolis. 7 Dewey, J. (1922). Democracy and education : an introduction to the philosophy of education. NY: Macmillan, Aru- Raidsalu 2012 4 Minu nägemuse kohaselt on Eesti hariduse kvaliteedi ja praktiseerivate õpetajate kutsumuse ja motivatsiooni kõige tugevamaks mõjutajaks pidevad poliitilised muutused haridusmaastikul. Eestis on populaarseks saanud lendlause: meil puudub hariduspoliitika! See väide on tõene, kui mõista hariduspoliitikat pidevalt areneva ühiskonnasiseste kokkulepete süsteemina
Honda 887IAV 13897 MATI ERGOLEND EMT Mazda 836FWW 9819 ANDRES HION Elisa Ford 271KWX 5963 SIRJE MULDMAA EMT Honda 217CQJ 15266 PEETER JANTSON Elisa Mazda 632JCB 6177 MAGERA SEMJONOVA Elisa Volkswagen 85FOS 5952 LEMBIT TEESALU Tele2 Audi 895WOV 9308 KULDAR RAUDSIK Elisa Ford 282OAE 9180 KAIRE SÕMER Tele2 Mazda 717IHE 15649 TIINA RAIDSALU EMT Ford 216QNB 9156 HANSA BANKA Tele2 Mazda 822QNY 15357 ANTS TAEL Elisa BMW 197TFM 507 URVE REMMIK Tele2 Volkswagen 633WIK 16783 ELLE-MAI SUUR Elisa Audi 536ITL 17626 TOOMAS TIISLER Tele2 Toyota 857QIE 8692 MALDON OTS Tele2 Ford 17AMC 2913 TUULI TOMSON Tele2 Mazda 346OSA 11474 REIGO VATSK Tele2
9030171345 ANTI NAULAINEN Elisa 1000 0.9043170015 ANDRES ANNUS Tele2 200 0.9100839286 HELJU MIKITALO Elisa 2400 0.9122966286 RAIN LUIK Tele2 400 0.9134397753 HELEN RAIEND Tele2 2200 0.913512445 MARINA MOKS Tele2 1400 0.9140265232 LAURI KREEK EMT 500 0.9154129891 TAIMI LAUR Tele2 1700 0.9203113781 ASSO LAIDO EMT 1500 0.9229973646 TIINA SAMARÜÜTEL EMT 1100 0.9240389387 TIINA RAIDSALU EMT 400 0.9256033807 JARKO PÕLTSAM Tele2 800 0.9273549256 BRIGITTA SABSAY Tele2 2800 0.941886809 MEELIS MÄGI Elisa 2200 0.9450850536 ANGELA AGUR EMT 1500 0.9492129202 MONIKA TOMBERG EMT 1000 0.9506866595 KRISTEL MAALMAN Elisa 2600 0.9507107657 HELVE PAISNIK Elisa 1500 0.9515236339 SIMMO PAOMETS Tele2 400 0.953948538 RISTO PIHLAKAS Tele2 2500 0.956896693
puudujäägid selles vallas võivad esineda veel teismeliseeas (tsit Sülla, 2011). Gopnik (1990), toetudes uurimustele inglise, kreeka, jaapani ja prantsuse keeles, seletas alaaliaga laste morfoloogilisi raskusi sellega, et neil puudub arusaamine vormimoodustuse funkt- sioonist. Nende jaoks ei moodustu sõnavormid reeglipäraselt, vaid on kui valmissõnad, mida õpitakse ja salvestatakse sõnavarasse neid analüüsimata (tsit Raidsalu, Padrik, 2011). Grammatikapuuded avalduvad tavaliselt grammatiliste tunnuste ärajätmises ja Tekstiloomeoskuse õpetamine 8 nooremale eale vastava lausestruktuuri kasutamises (Bishop, 2004). Mitmed uurijad too- vad välja (Kornev, 2006; Pardik, 2006) motoorsele alaaliale spetsiifilised morfo- loogiavead, milleks on käändelõppude asendused, kus ühe käände lõpu asemel kasutab
annaabi.ee 
