juba valmis. 15. sajandi lõpul rajati kiriku lõunaportaali ette tähtvõlvidega eeskoda. 1820 süütas pikne aga Oleviste kiriku jälle ning see sai järjekordselt rängalt kannatada. Tules hävis praktiliselt kogu sisustus ning puitosa, samuti varises kokku osa võlve. Taastamistööd kestsid ligi 20 aastat, kirik taastati põhiliselt endisel kujul ning avati 1840. Nende tööde käigus vahetati välja Maarja kabeli ja kesklöövi võlvid, samuti enamike akende raidraamistused. Tollest ajast pärineb ka lõunaeeskoja petiknishidega viil. Kiriku taastamistöid juhtis kunstiteadlane F. Maydell, kes kasutas seal esimesena Eestis neogooti põhimõtteid. Tollal loodud neogooti sisustus (altar, kantsel, akende raidraamistus, uksed, oreliväär) on säilinud tänini. Seega pärineb kiriku väliskuju enamikes detailides 15. sajandist, kuid 19. sajandi alguse neogooti lisanditega. Praegune 123 m kõrgune
ehitati kirikusse ahjud. 1931. a. 27. juulil süütas pikne taas peatorni. Tuli kustutati ning torn taastati endise plaani järgi. Kullatud rist ja munad olid aegade jooksul suitsunud. Need puhastati, kuid uuesti ei kullatud. Muna läbimõõt on 114 cm. Torni kõrgus maast on praegu 123,7 m. 1840. Taastamistööd kestsid ligi 20 aastat, kirik taastati põhiliselt endisel kujul ning avati 1840. Nende tööde käigus vahetati välja Maarja kabeli ja kesklöövi võlvid, samuti enamike akende raidraamistused. Tollest ajast pärineb ka lõunaeeskoja petiknishidega viil. Kiriku taastamistöid juhtis kunstiteadlane F. Maydell, kes kasutas seal esimesena Eestis neogooti põhimõtteid. Tollal loodud neogooti sisustus (altar, kantsel, akende raidraamistus, uksed, oreliväär) on säilinud tänini. Kirik pärast 1950. a. Oleviste kiriku hoone anti 1950. a. septembris üle ühendatud Evangeeliumi Kristlaste - Baptistide Tallinna Oleviste Kogudusele sõjategevuse tagajärje tublisti kahjustatuna. Kiriku
annaabi.ee 
