· Ravib närvidest ja vereringeprobleemidest tekkinud hädasid. · Vabastab keha enda loomulike valuvaigisteid. · Stimuleerib immuunsüsteemi. [5] Ajalugu Pole võimalik öelda, millal kasutati reflekoloogiat esimest korda. Kõige varasem märk refleksoloogia kasutamisest on Saqqaras elanud Egiptuse arsti Ankmahori hauakambri seinale tehtud joonis. See pärineb aastatest 2500 2330 eKr ja kujutab kahte meest, kes tegutsevad kahe teise mehe jalgade kallal. Raidkirjal on patsiendi ütlus: ,,Ära tee mulle haiget," ja terapeudi vastus: ,,Ma teen nii, et sa tänad mind." [3] (vt. lisa 1.) Umbes 5000 aastat tagasi praktiseeriti refeleksoloogiat Indias, Hiinas, Jaapanis ja Egiptuses, hiljem levis see ka Euroopasse. [2] 1913. aastal avastas Ameerika kirurg William Fitzgerald, et jalalabal teatud kohtadele surumisega võib saavutada kõrva, nina ja kurgu osalist tuimestust. Tsooniteraapiana tuntud
Peahoone müürid ehitati 1720-1721 ning põhiosas valmis loss 1725. aastal. Keskalleed ääristasid lahtised kanalid - Peeter I oli neist Hollandis vaimustunud -, millest üle viisid sillakesed. Parki rajati Luigetiik ja Miraatiik - viimase kohal on praegu presidendi roosiaed -, milles mõlemas oli saareke. Lossi soklikorruse keskosas asub esinduslik vestibüül ja selle peal kahte korrust läbiv peasaal ehk nn kuppelsaal. Vestibüülis näeme mälestustahvlit delfiinide ja tsaarivapiga ning raidkirjal ladinakeelset lauset, mis eesti keeles kõlab nii: "Peeter I, Jumala armust Venemaa keiser, asutas endale maja sellel kohal, mis on Revalis, juulis 1718. aastal." Tahvlilt leiame ka Niccoln Michetti ja Mihhail Zemtsovi initsiaalid. Peakorrusel asusid peale pidusaali keisripaari elu- ja magamistoad, salongid ja kabinetid. Vasakpoolne osa lossist kuulus Katariinale ja parempoolne osa Peetrile. Seda tõendavad ka kuplisaali kartussidele maalitud monogrammid.
annaabi.ee 
