Lääne ja Põhja-Eesti kirikud: Hilisgooti arhitektuuri areng sellel alal (Narvast Saaremaani) kulges otsestest välismõjudest suhteliselt vaba teed. Ehitusmeistrite pool kasutatud plaanilahendusideed ja raidkunstimotiivid on valdavas osas tuletatud eelnenud perioodil juurdunud eeskujudest. Kirikute põhikarakteris kohtab peaaegu eranditult Järvamaa, Saare-Lääne või Tallinna ehituskunstiust pärinevaid jooni. Uudne on seejuures ruumipildi avarus raiddetailide nappus ja sellest tingitult kujunduse vähenõudlikkus ja lihtsus. Peale 14. saj. sündmusi hakati rajama rohkem kaitseehitisi ja kirikute ehitamiseni eriti ei jõutud. Tähelepandav elavnemine algas alles 15. saj. Saare-Läänemaal ehitati ka hilisgooti perioodil tähelepanuväärseid, mõneti erakordseid kirikuhooneid. Virumaal oli kirikuehitamise õitseng 15. saj. teisel poolel ja langes kokku mõisamajanduse tõusuga. Kaarma kirik:
1825. a iseseisvaks mõisaks saanud Vasalemma ostis 1886. a Saku mõisnik, tööstur ja kunstimetseen V. von Baggehufwudt. Luksuslik härrastemaja, mida kohalik rahvas hakkas lossiks kutsuma, valmis eelmise poja, Eduard von Baggehufwudti tellimusel 1890-93 (arh R. Wilcken). Lossi ehitamisel on kasutatud kohalikku paekivi ja raiddetailide valmistamiseks nn vasalemma marmorit (kiviraidur J. Weiss). Rohkete tuudorstiili elementidega hoone imiteerib keskaegseid inglise rüütlilosse. Rahutu ilmega fassaade liigendavad astmik- ja kolmnurkfrontoonid, gootikast mõjustatud tornikesed ning teravkaarelised aknad. Lossi esinduslikem ruum on vestibüül, historitsistlikud interjöörid on suhteliselt lihtsa lahendusega. Linnaplaneerimine 19. saj
annaabi.ee 
