Esimese maailmasõja puhkemist ei üritanud suurriigid takistada. Nemad tahtsid sõda, et saavutada oma eesmärke ning näidata teistele riikidele oma võimu. Polnud sõjavastasust. Ka lihtrahvad arvasid, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav ehk soovisid sõda. 40 aastat oli Euroopa olnud sõjast vaba. Rahuaeg näis lihtrahvale, peamiselt noortele, igav ning sõda oli nende jaoks hea võimalus end teostada, midagi teha. Lisaks polnud 19. sajandi algul rahvusvaheliseid organisatsioone ega polnud samuti diplomaatilist suhtlemist. See tähendab, et oli vaid sõjaline mõtlemine riikide poolt ja polnudki kedagi, kes oleks seadnud omale eesmärgiks sõja vältimise. Sõda alustati niisama, keegi ei üritanud sekkuda ega säästa maailma sõjast. Peale sõja lõppu ning tohutuid inimohvreid moodustati kohe rahvusvahelised organisatsioonid. Keegi ei tahtnud enam näha neid sõjakoledusi ning edasiste julmade sõdade takistamiseks tuli midagi ette võtta.
Lepingul kui õiguse allikal on mitmed eelised: -‐ sisaldab täpselt formuleeritud õigusnorme -‐ muutub subjektile siduvaks pärast seda, kui viimane on andnud selleks selge nõusoleku -‐ on parim vahend rahvusvahelise õiguse muutmiseks Lepingud asendavad vähehaaval tavaõigust. Praegu on rahvusvaheliseid lepinguid u 5000, kuid valdav osa neist on tehnilised nüansid, mis kõiki teisi ei puuduta. Iga piiriülene kokkulepe ei ole veel rahvusvahelise õiguse allikas. 4 Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester Lähtuvalt osalistest tuleb teha vahet:
annaabi.ee 
