tegurid ja Eesti venestamise projekt. Eeslinnastumine ja vastulinnastumine toimusid Eestis hiljem kui Lääne-Euroopas ning ka taaslinnastumine algas veidi hiljem. Samuti on need staadiumid olnud lühemad. Eesti alal linnarahvastiku osakaal vähenes esmakordselt 1988. aastal. Tallinna lähipiirkondade kasv toimus 1980. aastatel pealinna arvelt ja 1990. aastatel hakkas seal toimuma eeslinnastumine, kusjuures tagamaale rändasid äärmiselt erinevad rahvastikurühmad, kes moodustasid erineva rahvustiku struktuuriga eeslinnaalad. 1990. ja 2000. aastatel on Tallinna, Tartu ja Pärnu ümbruse valdades rahvaarv kasvanud, mille peamiseks põhjuseks on positiivne sisseränne. Nende linnade lähiümbrusse on kolinud inimesi nii nendest linnadest kui ka mujalt. Praegu, 21. sajandi alguses, on Eesti puhul võimalik rääkida mitmekesistest linnastumise protsessidest. Samaaegselt toimub eeslinnastumine, vastulinnastumine ja taaslinnastumine.
1) suurendada sündivust, 2) tõsta hõivatute osakaalu, 3) lubada migratsiooni Vananemisega seotud majanduslikku surve leevendamiseks tuleb: 1) kahandada tööpuudust, 2) tõsta pensioniiga, 3) suurendada keskmist töötaja poolt töötatud tundide arvu. · Tööhõive näitab rahvastiku hõlmatust tööga. · Sündivus - on sündide esinemine mingi piirkonna rahvastikus või selle osas · Migratsioon e. rahvustiku ränne on inimeste ümberasumine riigi sees või üle selle piiri kas elamise või töökoha leidmise eesmärgil. · Tööpuudus - on nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia omale sobivat tööd. · Pensioniiga iga millal minnakse pensionile (riikides erinev). Et säilitada praegune tööjõud-elanikkond suhe, peab seda iga tõstma. · Töötunnid tundide arv, millal tehakse tööd
annaabi.ee 
