põhjakihtidest on inimesi ülimalt raske välja tuua. Eesti riigi stabiilse arengu seisukohalt on äärmiselt ohtlik jätta kolmandik rahvastikust pikemaks perioodiks tõrjutud seisundisse. Selliselt jätkates loom soodsa pinnase mitte üksnes vaesuse vaid ka kuritegevuse, narkomaania, aidsi jne veelgi jõulisemale levikule. Püüdes vastata küsimusele, kas Eestis on tolerantsust piisavalt, võib vastata jah ja ei. Tolerantsust on piisavalt selleks, et ära hoida rahvustevahelist konflikti ja teravat vastasseisu. Aktiivselt tõrjub üksteist vastastikku vaid viiendik eestlastest ja muulastest. Tolerantsust on aga liiga vähe selleks, et kujundada efektiivselt toimivat ühiskonda, kus on tihedam koostöö, kus meeleldi töötatakse teisest rahvusest ülemuse juhtimisel jne.
sildistamise põhimõisted, on midagi uut. Ei hakka tsiteerima põhiseadust ega euroopalikke väärtusi, veel vähem tooma paralleele teiste riigikordadega," sõnas Ossinovski. (Ossinovski: Ligi ei tohiks sellise avalduse järel ministrina jätkata, 2014) 2.2 Tiit Made arvamus Võtame selle Ligi saatusliku lause ette ja vaatame, mis valesti läks. Ütles sisserännanu. Papa-Ossinovski oli ju sisserännanu. See on sula tõde ja ei mingit rahvustevahelist vaenu. Tuli Eestisse paremat elu otsima ja sai. Nüüd on lugupeetud kapitalist ja ühe erakonna suurrahastaja. Tubli ja ei midagi solvavat. Ütles sisserännanu poeg. Jälle tõsi ja fakti konstateering. Pealegi sai poeg suurepärase hariduse, lääneliku silmaringi ja ministri koha, mida ta mujal vaevalt oleks saanud. Kus selles ütlemises solvang? On hoopis tubliduse esiletoomine. Roosa erakond. Noh, sotsiaaldemokraadid on kõikjal Euroopas kirjas pisut roosadena, mitte punastena.
mõnegi sealseist riikidest kaugele Euroopa piiride taha. "Jugoslaavias paljastub üle tuhande aasta kestnud vaen Euroopa ja nn. Euraasia rahvaste vahel. Viimaste hulka kuuluvad ka slaavlased ja moslemid."2 "Bosniasse juba ajalooliselt programmeeritud etnilisi vastuolusid on ilmselt võimatu kõrvaldada muidu kui ränga reziimjuhtimise teel, kui iga üksik inimene surutakse hirmu alla ning välistatud on igasugune vähegi suurem relvade levik."3 Paljud on toonud konflikti põhjusena rahvustevahelist vaenu, kuid Cornelli rahu- uuringute professor V. P. Cagnon väidab ajakirjas "International Security", et rahvusrühmade vahelist vägivalda provotseerivad nende juhtkonnad. Nende eesmärk on luua (sise)poliitiline olukord, kus ainus olukord oleks rahvuslik kuuluvus. Seejärel püüab eliit kujutada isiklikke huvisid rahvusrühmade huvidena ja mobiliseerida selle liikmeid kaitsma mitte oma majanduslikku heaolu, vaid rahvuslikke huvisid. Seega näeb Cagnon rahvuskonflikti põhjusena .
laim ja võltsingud ning äärmine irratsionalism pole siin erandlikud nähtused. Esi- tatakse vastastikku ränki süüdistusi kuritegudes, genotsiidis, vandenõus, reetmi- ses jms. Äärmusliku subjektivismi ja fantaasia viljaks võib pidada mitmesuguseid sise- ning välisvandenõuteooriaid, eriti neid, mis lähtuvad endisest KGB ring- konnast. Niisugused skeemid eitavad kas osaliselt või täielikult põhjalike reformide vajadust, õhutavad ksenofoobiat ja riikide- ning rahvustevahelist vaenu. Need autorid, kes aktsepteerivad muutuste ja perestroika vajadust ning seletavad toimu- nut süsteemi kriisiga, lähtuvad moderniseerimise kontseptsioonist. Mingit kon- sensuslikku vaatepunkti impeeriumi lagunemisele vene memuaarkirjanduses pole. Nii Gorbatšov ja tema kaaskondlased kui ka deržavnikud, sh augustiputšistid- riigipöörajad, süüdistavad teineteist ning Jeltsinit impeeriumi hävitamises. Jeltsini