Riigipööre 1934 EV teine autoritaarne põhiseadus 12.03.1934 sõjaväeliste riigipööre Üldriiklik kaiseseisukord J. Laidoner kaitsevägede ülemjuhatajaks Vaikiv ajastu 1934. riiklik propagandatalitus 1935 erakondade ja poliitilised ühingud keelati. Parlamentaarne demokraatia autoritaarne valitsuskord K. Päts, J. Laidoner, Kaarel Eenpalu. Kodaniku- ja poliitilised õigused kitsendatud. 1935 Isamaliit Reformid ja kampaaniad Ulatuslikud reformide programmid Rahvustervik Kutskojad Propagandakamaaniad Nimede eestistamine Pehme diktaktuur. 1.01.1938 kolmas EV põhiseadus. Riigipea president Kahekojaline riigikogu K. Päts presidendiks 1938 amnestiaseadus. Konstatin Päts Johannes Laidoner Kaarel Eenpalu Kasutatud allikad 9 klassi ajaloo õpik Eesti ajalugu gümnaasiumile Google pildigalerii
*ametliku ideoloogia levitamiseks ja avaliku elu riiklikuks suunamiseks loodi 1934.a Riiklik Propagandatalitus. *Valitsuse abiorganisatsiooniks oli 1935.a asutatud Isamaaliit, mis täitis ainupartei ülesandeid *1934.a novembris põgenes A.Sirk Tallinna keskvanglast Soome, kus ta sai kohe poliitilise varjupaiga. Seal hakkas ette kavandama järgmist riigipööret, kuid võimud said sellest aegsasti teada ja arreteeriti ~800 inimest. Reformid ja kampaaniad *Riigiuuenduse ideeliseks aluseks oli rahvustervik, riiklik ja rahvuslik üksmeel, korporatiivsus, majanduse riiklik reguleerimine. *Asutati 15 avalik-õiguslikku kutsekoda-inimesed oli koondatud elukutsete järgi; kk pidid täitma riigiorganite, erakondade, ametiühingute, kasvatusasutuste jm ülesandeid *propagandakampaaniad nende eesmärk oli rahvustunde ja patriotismi kasvatamine ning rahva isetgevuse kontrolli all hoidmine -esimene suurüritus- nimede eestistamine -eesti lipu levitamise kampaania
erinevat nägemust. 1) Konservatiivid, kes leiavad, et olukorda muuta ei tule, las eestlased ja lätlased jäävadki alamrahvaks. 2) Rahvusromantiline arusaam leiti, et põlisrahvast tuleb harida nende enda keeles ja nende enda kultuuris. Mitte teha neist sakslasi, aga anda haridust. Nii on võimalik talurahva järge parandada. 3) Liberaalid, kes ei näinud vahet eesti, läti ja saksa kehal. Tegemist on ühesuguste inimestega. Haridust peaksid nad saama saksa keeles, et tekiks ühtne saksa rahvustervik. 1836. aastal asutatud Inlandis on selleteemaline debatt kõige teravam. Üks markantsemaid kirjatöid pärineb ühelt Meyeri-nimeliselt mehelt. Tema astus rahvusromantikute vastu. Meyer arvas, et eestlased oma rahvuslikelt eeldustelt ei saa kunagi kuuluda kultuurrahvaste hulka. Samuti leidis, et Baltimaades välja kujunenud seisuslik süsteem on parim siinsele alale. Pakkus välja, et süsteemist oleks eestlastel- lätlastel võimalik välja tulla ainult kiire saksastumise teel.
annaabi.ee 
