aastate alguseks irdunud ajastu kesksetest probleemidest, kriitilisi ksimusi ei esitatud. Lpetati aktiivse autorihoiaku ja kriitilise sisuga arutlussaade Ajurnnak (1978-82, R. Jrlik, H. ?ein). Diskussioon kadus ekraanilt. hiskondliku tusuga 198891 muutus ETV uudiste- ja poliitikakeskseks, esikohal olid Baltimaade sndmused. Iseseisvumise kriisiaegadel (1990. aasta mai Toompeal, 1991. aasta jaanuari sndmused Vilniuses ja Riias, riigiprdekatse 1991. aasta augustis) kinnistus ETV maine rahvustelevisioonina. Aastaid 2001-2005 iseloomustas avalik-igusliku ETV ja eraiguslike TV3 ja Kanal 2 programmi profiilide vljakujunemine ja selgem ?anriline eristumine. ETV-s domineeris ajakirjanduslik programm, rahvusvaheline ketijaam TV3 oli valdavalt hankel baseeruv meelelahutuslik kanal ning Kanal 2 samuti valdavalt meelelahutuslik, kuid pakkus mahukamat ja mitmekesisemat eestikeelset programmi. On olnud ka psinitused . Psinitused on ,Nituse
nähtuseks. Samal kümnendil hakati üle minema värvitelevisioonile, mis sai tavaliseks 1980. aastatel. Alternatiivne elukäsitlus jõudis Eesti ENSV elanikeni välistelevisiooni, peamiselt Soome televisiooni kaudu. (Vahtre, 2005) Alates 1987. aastast taandusid või vähenesid televisioonist paljud nõukogude perioodile iseloomulikud jooned ja algas periood, mida võiks nimetada ETV teiseks kuldajaks. Sel ajal ilmutas see end tõelise rahvustelevisioonina ning etendas olulist rolli ühiskonna muutumisel. (Lumiste, 1977) 1990. aastate alguses toimus Eesti meedia täielik üleminek liberaalsele ajakirjandusmudelile. Meediamaastik läänestus ja mitmekesistus. Sel perioodil oli televisioon muutumatu. (Vihalemm, 2004) 3. EESTI TELEVAATAJATE TÜPOLOOGIA 9 Eestis lähtutakse teleauditooriumi kirjeldamisel enamasti reitingutest. Kõrgete reitingute
annaabi.ee 
