kultuuri finantseeriv asutus, mis vajalikud summad sai maksudest. Kultuur professionaliseerus, loodi kutseühinguid. 30-ndate teisel poolel piirati loomevabadust. Loodi ühtluskoolid. Koolireformiga pandi rõhku kutseharidusele (Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Kõrgem Kunstikool ,,Pallas", Tartu Kõrgem Muusikakool, Riiklik Lavakunstikool, Kõrgem Sõjakool). Mitmed teadlased olid lahkunud ja teaduse olukord kurb, loodi teadusseltse, Eesti Teaduste Akadeemia. Põhiline tähelepanu oli rahvusteadustel. Kirjanduses valitses realism, ,,Siuru" ja ,,Arbujad". Kujutavas kunstis valitses väga kirju pilt. Muusika areng jätkus väga kiiresti. 1921 loodi Eesti Lauljate Liit. Muusikapäevad, laulupeod. Teatris valitses suundade paljusus, tähtsamad teatrid olid Estonia, Draamateater, Tallinna Töölisteater, Vanemuine. Asjaarmastajate teater tegutses provintsis, neid toetas Eesti Haridusliit. Arenes filmikunst. 1922. loodi Eesti
täistekste, on tasulised või piiratud juurdepääsuga. Eestis on olnud kättesaadavad kasutuslitsentsiga täistekst- ja referaatandmebaase, mis ajaloolastele huvi pakuvad.32 Eesti arhiivides loodud andmebaasid on vaba juurdepääsuga ja peamiselt mitmesugused temaatilised registrid.33 Praegu kättesaadavast inforessursist kasutatakse ära vaid tühine osa. Pole lihtsalt uurijaid, kes neist huvituksid. Pealegi on rahvusteadustel oma spetsiifiline loomus, mis võimaldab läbi ajada lokaliseeritud keskkonnaga, ilma et tekiks vajadus avarama rahvusvahelise arutelukeskkonna järele. Palju sõltub ka sellest, millist infopoliitikat Eesti ja Euroopa Liit edaspidi ajavad ja kuidas kujundatakse rahvuslikku inforessurssi.34 32 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 172 33 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 174-175 34 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 175 Kokkuvõte
annaabi.ee 
